August Kondoja osutab Kabelimäele, kuhu on maetud Põhjasõjas langenud rootslased. Foto: Hilje Pakkanen Koduvalla Sõnumid

Põhjasõda kestis Eesti aladel kuni 1710.aastani ja sel ajal oli Vinni mõis kahel korral Rootsi vägede majutuspaigaks. Teatavasti viibis siis koos Rootsi sõjaväega Vinnis ka nooruke Rootsi kuningas Karl XII.

Esimest korda viibisid Rootsi väed Vinnis 1700. aastal enne Narva lahingut. Vinni mõisa väljadel olid siis Rootsi väed puhkelaagris, valmistudes minema Narva lahingusse. Lahingu eel saabus Vinni mõisa ka Rootsi kuningas Karl XII. Narva lahing oli üks Põhjasõja olulisemaid lahinguid ja see lahing lõppes Rootsi kuningale Karl XII täieliku triumfiga.

Pärimuse järgi olevat Karl XII söönud lõunat Vinni mõisa põllul suure kivi otsas. Selle sündmuse tähistamiseks oli raiutud kivisse noa ja kahvli kujutis. Seda kivi on Vinni põldudelt otsitud, kuid ei ole leitud.

Pärast rootslaste võitu Narva lahingus lahkusid Rootsi peajõud koos oma kuningaga Eestist. Edasistest Põhjasõja sündmustest pajatab C.Kelchi kroonika järgmist: „1708. a suvel vene vägi läks Tartust ära „Rootsi palava pealepaistmise tõttu". Ja siis tärkas roostlastel lootus vaenlasi ka Virust välja tõrjuda. Selleks läks oberst Lieven oma rügemendiga ja Eestimaa aadli-lipuga välja. Pühapäeval 15.augustil ründasid aga vene jalavägi ja suurtükid Kunda jõe silda, lõid silda hoidvad Rootsi väesalgad pakku ning tungisid üle jõe, surmates palju talurahvast, kes just kirikusse minemas olid ning vene Peeter I vägi tungis keskpäeva ajal Vinni ja Pajusti vahel seal seisvale Rootsi vähele peale. Tekkis kibe võitlus, mis kestis kolm tundi. Rootsi vägi sai lüüa.

Maad riisuti laialt ja põletati, suurem osa külasid Jakobi (Viru-Jaagupi), Rakvere ja Haljala, paljud ka Kadrina, Väike-Maarja ja Simuna kihelkonnas, tehti tuhaks, inimesi tapeti, teisi piinati koledalt, mõned põletati ära ning see häda tuuris kesknädalani, mil vaenlane jälle Narva tagasi läks."

"Lahingutegevuse ja sellele järgnenud katku järel suri Vinni mõisas üle saja inimese, umbes sada inimest jäi järele. Kroonika andmetel langes Vinni lahingus 800 rootslast, 244 võeti vangi.

Surnud maeti maantee äärde künkale, mida rahvasuus hakati kutsuma Kabelimäeks (kalmumäeks). ETA Ajalooinstituudi andmetel asub see küngas paremal pool Rakvere-Tartu maanteed (samal pool kus kergliiklusteegi). Koht on tähistatud Rakvere koduloomuuseumi poolt tähisega, tõsi, see tähis on meie arvates praegu vale künka otsas. Sel künkal asus veel eelmise sajandi algul Vinni mõisa tuuleveski ja möldri elamu, ka tuuleveski vundamendi osi võib seal veel tänapäevalgi leida. On ka loogiline, et rootslaste surnuaiale Vinni mõis oma tuuleveskit ei ehitanud," kirjutab August Kondoja 1993.a maikuu Vinni ühismajandi infolehes "Vinni info". 

Erakogu

Rootsi vägi koondus kiirmarsil Rakvere ümbrusse, kus formeeriti 8000-meheline löögiarmee Narva vabastamsieks piiramisrõngast. Anthonis Goeteerise joonis aastast 1615. Foto A.Kondoja erakogu materjalidest

Vinni lahing oli Eesti alal viimaseks välilahinguks Põhjasõja käigus, mis kajastub ka mitmetes rahvapärimustes. Selles ümbruses teab rahvas näidata mitmeid kohti, kus sõda olevat lõppenud: Jupri mägi, kus Vinni lahingust põgenenud rootslased olevat ümber piiratud ja lõplikult purustatud; Ivanimägi Rakvere lähedal, kuhu olevat maetud Vene kindral; Lipumäge Rakvere lähedal, kus tegelikult olevatki sõda lõppenud. Karli ehk Rootsi Raudpea Eestis viibimisest oktoobrist 1700 juunini 1701 jutustab hulk rahvamuistendeid.

Vinni rahvapärimustes on teada ka palju legende Peeter I Vinnis viibimisest, kuid ajalooandmed ei kinnita Peeter I viibimisest Põhjasõja ajal Vinnis. 1708. aasta sõjaretke Eestimaale juhatas Vene kindraladmiral, hilisem Eestimaa kindralkuberner Fjodor Apraksin (1661-1728)."

August Kondoja on algatanud mõtte, et see rootslaste matmispaik vääriks tähistamist. Kabelimäel kergliiklustee ääres asub selleks ka üks suur kivi, mille külge vastav infotahvlike hästi sobiks. August Kondja