Asekantsler möönis, et Põltsamaa ametikoolil on olemas suurepärane praktikabaas, mille toel saab arendada täiskasvanuharidust. Laidmetsa sõnul on Kesk-Eestis vaja ühte tugevat kutsehariduskeskust. Põltsamaa ametikool jääb füüsiliselt edasi tegutsema, kuid Järvamaa kutsehariduskeskuse nime all. Laidmets lubas, et suveks on tegevuskava paigas ja siis saab konkreetsemalt rääkida sellest, mida hakatakse tegema Põltsamaal ja mida Järvamaal. Asekantsler lausus, et pärast tegevuskava paikapanekut saavad nii Põltsamaa ametikooli õpetajad kui kutseõppurid tagasi kindlustunde, nad teavad, millises koolis edaspidi töötama hakkavad ning millist eriala ühes või teises koha õppida saab.

Põltsamaa ametikooli direktor Andrus Kompus nentis, et ministeeriumis on kombeks otsuseid kabinetivaikuses langetada. Tema sõnul oli ka maavanem Viktor Svjatõšev ebameeldivalt üllatunud, et kooli esindaja sellele kokkusaamisele kutsumata jäeti. Ametikooli töötajatele anti ministeeriumist viimaste arengute kohta infot 8. jaanuaril, mil Põltsamaad külastas ministeeriumi tolleaegne kutseõppeosakonna juhataja Jüri Sasi. Koolijuhi sõnul oli esineja jutt ebamäärane ja ametikooli töötajad külaliselt konkreetset infot ei saanud.

Ebakindlust lisab ametikooli õpetajatele teadmine, et 1. septembrist peaks neil praeguste otsuste kohaselt olema uus tööandja. Seetõttu on mõned neist asunud uut töökohta otsima. Kompuse sõnul on Põltsamaa valla esindajad pakkunud välja Põltsamaa ametikooli munitsipaliseerimise variandi, kuid ka sellel teemal eriti arutleda ei soovita. Mõned ministeeriumi ametnikud on siiski seisukohal, et kooli munitsipaliseerimine oleks antud tingimustes mõistlik kompromiss.

Kompus usub, et võimuvahetus Toompeal võiks tuua Põltsamaa ametikoolile positiivse muutuse. Näiteks on endine haridusminister Mailis Reps lubanud, et kui saab uuesti haridusministriks, jääb Põltsamaa ametikool praegusel kujul alles.

Loe edasi Vooremaast.