Miks me võiks luua Rae valda spordikooli?
Rae valla inimeste keskmine vanus on 32 aastat. Väga palju on noori peresid, kus kasvavad lapsed. Mina olen veendumusel, et liikumine ja sport on kõikidele inimestele vajalik säilitamaks tasakaal vaimse ja füüsilise poole vahel.
Tänase spordirahastamise suurim viga on selles, et see soosib tegevust 2 x nädalas. Kui sportlikud eesmärgid on kõrgemad, siis ei piisa kahest treeningust nädalas. Alates neljandast klassist peaks treeningute arv hakkama järjest kasvama. Praeguse toetussüsteemi puhul on kolme või enama treeningu korraldamine nädalas klubide jaoks majanduslikult kahjulik. Spordikooli jaoks on saalid tasuta ja see võimaldab igale grupile vajaliku arvu treeninguid nädalas. Uue pallimängudehalli valmimine Jüris avardab oluliselt võimalusi nii spordikooli kui spordiklubide jaoks. Vajalik on laiendada sportimisvõimalusi ka Peetris.
Spordikooli loomine ei tähenda seda, et tegutsevad spordiklubid kaoksid. Seadusest tulenevalt ei saa omavalitsused ega nende allasutused olla spordialaliitude liikmed. See tähendab seda, et spordikool juriidilise isikuna ei saa olla alaliidu liige ning seetõttu ei saa osaleda alaliitude poolt korraldatavatel võistlustel. Siinkohal saab spordikool sõlmida spordiklubidega koostöölepingu.
Häid näiteid on Eestist tuua mitmeid. Parim näide on Rakvere Spordikooli ja Korvpalliklubi Tarvase näide. Noorkorvpallurid õpivad korvpalli mängima Rakvere Spordikoolis. Eesti meistrivõistlustel osaletakse BC Tarvas/Rakvere SK nime all. Spordikooli treenerid juhendavad poisse ka võistlustel Tarvase klubi eest. Sama süsteemi järgi toimetavad Rakveres kõik spordialad, mida spordikoolis õpetatakse. Tähtsamad aspektid, miks peaks spordikooli looma
Spordikooli igakuine õppemaks on lapsevanema jaoks kindlasti madalam kui täna spordiklubides makstav summa. See annab suurema võimaluse kõigil lastel sporditegevuses osaleda. Spordikoolis saab treener palka
ja tal on tagatud sotsiaalsed garantiid ning tulevikus pension. Tänaseks ei ole enam suur saladus, et paljudes spordiklubides makstakse treeneritele palga asemel stipendiume. Sel puhul ei ole treeneril sotsiaalseid garantiisid.
Spordikooli loomisel on meil võimalik leida tööle parimad spetsialistid-treenerid. Kindlat palka saavad treenerid ei pea oma ameti kõrval tegema teist ja kolmandat tööd vaid saavad pühenduda tööle ja püstitatud eesmärkidele. Spordikool on kindel ja jätkusuutlik.
Tänased spordiklubid on väga sõltuvad ühest või paremal juhul kahest inimesest. Sisuliselt võib päevaga tegevus lõppeda. Spordikooli puhul on selline stsenaarium välistatud. Kogu spordi rahastamine muutub spordikooli loomisel selgemaks
ning vallal on lihtsam prognoosida eelarvet. Spordikoolis pannakse igal aastal paika see, kui mitu gruppi, treeningtundi on ettenähtud. Samuti koostatakse plaan osalemise kohta turniiridel, meistrivõistlustel ja laagrites. See raha on võimalik eelarvesse planeerida. Spordiklubide rahastamine peaks toimuma vastavalt loodavale skeemile, kus arvestatakse näiteks seda, kas tegemist on laste või täiskasvanutega, kas tegemist on olümpiaalaga või mitte, kui mitu korda nädalas töö käib, kas tegemist on meeskonna või individuaalalaga, milline on klubi tulemuslikkus, kas klubi tegutseb Rae vallas, kui suur on klubi aktiivsete liikmete arv jne. Vastavalt iga rida kas tõstab või langetab koefitsienti, mille alusel toetust klubile makstakse. Täiskasvanute spordiklubide puhul sõltub toetus põhiliselt selle klubi edukusest (tulemustest). Toetus määratakse vastavalt vallavalitsuse otsusele ja lähtudes eelarvelistest võimalustest. Spordikool oleks valla jaoks kindlasti prestiižne.
See tähendab, et me hoolime oma inimestest, võimaldades nende lastel soodsamalt treenida. Me austame treeneri elukutset makstes treenerile palka. Me loome juurde ühe püsiväärtuse oma kodukohas.
Ja mis peatähtis, inimese sportimisharjumused tuleb välja kujundada juba koolieas. Iga omavalitsuse jaoks peaks olema prioriteet, et inimesed, kes seal elavad, oleksid terved ja sportlikud. Spordiklubisid on vaja säilitada ja ennekõike täiskasvanute jaoks.
Spordikoolis õpivad kooliealised noored, kuid täisikka jõudes on neil võimalus jätkata juba tuttava klubi koosseisus.
Kui valla jaoks on hästi teada populaarsemad spordialad, millega Rae vallas tegeletakse, siis ka sisu osas tuleb saada ülevaade. Suurem sõnaõigus spordi kujundamiseks tähendab minu silmis ka suuremat vastutust ja suuremat rahalist panust sporditegevuse jaoks. Kui selleks ollakse valmis, siis on spordikooli loomine väga hea idee.
Henri Ausmaa
Spordikooli vastu
Krister Parbo on lõpetanud Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, töötanud kehalise kasvatuse õpetajana, treenerina erinevates spordiklubides, õpetanud enesekaitset Tallinna Ülikoolis. Krister Parbo on suurima Rae vallas tegutseva spordiklubi Mikata Judokooli asutaja, tegevjuht ja judo- ja enesekaitseõpetaja.
Rae valla spordipoliitika valikukoht
Meie valla rõõm on palju aktiivseid noori inimesi ja väga palju lapsi. Kunagi varem pole olnud võimalik tegeleda nii paljude erinevate spordialadega. Regulaarselt tegeleb aga sportimisega umbes kolmandik koolilapsi. Kuidas tuua rohkem lapsi, noori spordi juurde?
Lihtsustatult öeldes on valikuid kaks - panustada spordikeskkonda või luua spordikool. Spordivaldkonna asjatundjad on selgelt spordikooli vastu. Arusaamatu, millest tuleneb soov kontrollida kogu sporditegevust. Lahendused on hoopis lihtsamad.
Ei hakka peatuma mitmetel alatutel jõuvõtetel, millega on üritatud spordikooli loomist korduvalt läbi suruda alates 2010. aasta kevadest. Omavalitsuse eesmärk on, et võimalikult suur arv elanikkonnast tegeleb spordiga, levitatakse tervislikke eluviise, kujundatakse laste ja noorte areng läbi spordi, kasvatatakse sportliku ellusuhtumisega inimesi. Eesmärgi saavutamiseks pole vaja vallal igapäevaselt sekkuda. Toon ruumipuudusel välja vaid mõned argumendid spordikooli vastu. Majanduslik põhjendamatus.
Vallal pole mõistlik kulutada spordikooli loomiseks ja käigushoidmiseks ca 60 000 eurot ühe spordiala ala kohta aastas. See on ajas kasvav püsikulu. Ebavõrdse olukorra kujunemine, väljundi puudumine.
Mille alusel ja kes valib spordikoolis õpetatavad alad? Alad, mida õpetatakse spordikoolis, on konkurentsivälises olukorras. Lisaks sellele ei saa spordikool osaleda paljude alade Eesti meistrivõistlustel (alaliit ei luba). Kogu Eesti spordisüsteem on loodud klubipõhiselt toimima! Loodetud kasu puudumine.
Munitsipaalasutuse töötajad ei hakka iialgi panustama spordiellu sedavõrd nagu seda teevad spordiklubide juhid (täna väga hästi näha Rae Spordikeskuse näitel).
Puudub töötav lahendus. Pole läbi töötatud ka spordikooli toimimise rakenduslikku poolt. Valla spordi- ja liikumisharrastuse arengukavas toodud versioon plaanitavast on valla poolt loodav spordiklubi, kus tegeletakse erinevate aladega ja mis rahastatakse valla eelarvest. Suurtes lootustes, kuid läbimõtlemata tegutsemisega, lükatakse probleemi tegelik lahendus aastateks edasi. Selle ajaga kulutatakse mitu miljonit eurot. Spordiklubid on oma tegevuse valla eelarvest makstud spordikooli tõttu lõpetanud ja lapsed jälle tänaval. Politiseerimise oht.
Spordikool satub paratamatult poliitilise võitluse objektiks, mis on kahjulik kogu valla spordielule (ilmestav näide on Rae Spordikeskus). Kannatavad eelkõige lapsed, noored ning kõik spordisõbrad.
Rae Valla Spordikeskus on sisult üsna spordikooli mõõtu organisatsioon. Spordikeskuse põhimäärus, mida on aja jooksul küll tublisti kärbitud, annab võimalused suurepäraseks toimimiseks spordi sisulise eestvedajana. See on olnud ka selle organisatsiooni mõte algusest peale! Ülesandeid täidetakse aga vägagi valikuliselt. Vaid ühe kompleksi haldusküsimustega toimetamine pole aktsepteeritav.
Vastutus lasub spordikeskuse juhtkonnal ja vallavalitsusel. Samas on spordikeskuses palju tublisid töötajaid, kes asja käigus hoiavad ja teevad rohkem kui ametikoht neilt seda eeldab, nende õlul see asutus püsti seisabki. Spordikeskusest tuleb kujundada spordielu sisuline eestvedaja, panna tööle spordikeskuse nõukogu, kelle tegemistest pole spordirahvas midagi kuulnud rääkimata laiemast avalikkusest. Ülepolitiseeritud Rae Spordikeskus tuleb lõpuks oma kehtiva põhikirja kohaselt tööle panna.
Juhtimisstiilist lähtub ka probleem, et mitmetel spordirajatistel puudub sisuline peremees. Puutusin sellega otseselt kokku töötades Peetri koolis. Samad mured on ka mujal. Paberite järgi vastutab rajatiste eest spordikeskus. Reaalselt koolid. Spordikeskusel puudub tahe ja võimekus sellega tegeleda (valikulisus ülesannete täitmisel). Koolidel aga pole selleks antud ei õigusi ega vahendeid.
Koolide juures asuvad spordirajatised on mõistlik anda koolide vastutusalasse koos vahenditega (va Jüri Spordihoone, mis jääks Rae Spordikeskuse vastutusalasse). Tänane olukord ei rahulda kedagi. Kahjuks pole vallavalitsus teinud aastate jooksul midagi selle olukorra parandamiseks. Tekib küsimus, miks arutada vajaduse üle luua topeltstruktuur ja kulutada kahtlase väärtusega ettevõtmisele suur hulk raha vaid seetõttu, et tänane Rae Valla Spordikeskuse juhtkond ei saa oma tööga hakkama. Lahendused ja ettepanekud
Oluline on panustada spordikeskkonda. Hea spordikeskkond koosneb kuuest põhipunktist.
1. Spordirajatised on Rae vallas üsnagi kaasaegsed, kuid spordirajatistesse tuleb tublisti ja järjepidevalt edasi panustada, kaasates ka valdkonna asjatundjaid.
2. Sporditoetus harrastajale on täna Rae vallas olemas ja selle käivitamise eest oleme me palju seisnud (oluline on ajale jalgu jäänud summade kaasajastamine).
3. Ürituste toetamise süsteem on Rae vallas olemas, kuid selle kord tuleb muuta oluliselt läbipaistvamaks ja objektiivsemaks.
4. Laagrite toetamise süsteem on Rae vallas olemas, vajab kohendamist (oluline on ajale jalgu jäänud summade kaasajastamine).
5. Spordiinfo levitamine ja sellele kaasa aitamine. Täna süsteemne lahendus puudub ja see vajab loomist.
6. Spordiklubide tegevustoetus täna Rae vallas puudub ja see vajab loomist, sest seab ebavõrdsesse olukorda Rae vallas ja meie lastega tegutsevad klubid ning nt Tallinnas tegutsevad klubid. Metoodika peab selguma kõikide asjaosaliste arutelude tulemusena.
Olen pakkunud välja arutlemiseks üürihindade soodustussüsteemi (olen selle mitmel korral vallavalitsusele juba ka esitanud, kuid kahjuks puudub igasugune tagasiside). Selle rakendadamisel moodustub soodne spordikeskkond. Sportimisvõimaluste paljususest võidavad kõik Rae valla elanikud.
Lahendus on ca 10 korda odavam kui kaheldavalt töötava spordikooli loomine. Lahendus on ka tõhus. Minu pakutud lahendus on kujunenud aastate jooksul. Detailid on vaja valdkonna asjatundjatega läbi arutada, sest erinevalt spordikooli toetajatest leian, et ilma asjatundjate toetuseta pole võimalik muutusi ellu viia.
Krister Parbo
