Priitahtlike päästjate juht Rait Killandi: mehe kohus on kodu kaitsta
Meie naised toetavad meid väga. Vabatahtlik tegevus võimaldab end välja elada, ehk jääb siis halbade harjumuste jaoks vähem aega. Endal ei tea halbu harjumusi olevat. Ennekõike oleme olemas oma küla inimeste jaoks.
Kuidas ja miks sai sinust vabatahtlik päästja?
Tõukejõuks on ürgne kutse - mees peab kaitsma oma kodu. Mehed paneb tegutsema mure oma küla, kodu ja pere pärast. Kutselised päästjad jõuavad linnast meile Kaberneeme poole tunni jooksul. Vabatahtliku päästekomando ligiolek hoiab õnnetuse puhul ära kõige hullemad tagajärjed.
Teiseks vajavad mehed adrenaliini. Mänguautodest oleme ammu välja kasvanud, metsas sõda mängimas saab käia, tõsi küll, vaid Kaitseliidu mundris.
Päästetöödel vajatakse vahendeid ja tehnikat, ega vabatahtlikudki tegutse ainult nii-öelda kahe palja käega?
MTÜ Kaberneeme klubi on kümneaastane, kolmandal tegevusaastal saime auto. Riiklikus väljakutsete süsteemis oleme viis aastat. Selle ajaga on Neeme küla mehed ka n-ö reele aidatud - koolituste, tehnika jm osas. Neemes ja Kaberneemes ei ole kohta talvel tehnikat hoida, see võimalus tuleb luua. Suvine valmisolek õnnetusele sõita on meil tasemel. Kuus aastat oleme arutanud tuletõrjedepoo rajamist Kaberneeme, eelmise eestiaegse puidust pritsukuuri kohale. Kuus aastat ja viis vallavalitsust - praeguse vallavalitsusega oleme jõudnud kõige kaugemale. Ka külarahvaga on tuletõrjedepoo asja mitut pidi läbi arutatud.
Oleme olemas kõikide Kaberneeme inimeste jaoks. Uuesti on koolituse saanud 15 inimest, järelatesteeritud mehed on valves mitte enda, vaid terve küla jaoks. Kui depoo ehitataks, ehk saaksime siis paar meest riigi palgale. Riigil on suund, et igas vabatahtlikus komandos oleks palgal üks päästja, kelle ümber koonduvate väikest tasu saavate inimeste ülesandeks saab anda ka naabrivalve. Külasse sisenevate teede äärde saab panna valvekaamerad. Küla arengukava tarvis tehtud arvamusküsitluses tõusis tuletõrjedepoo vajadus kolmandale kohale, st statistiliselt tuli välja hea tulemus. Aga alati on olemas viis protsenti inimesi, kes on kõige ja kõigi vastu.
Milline näeb välja Jõelähtme valla päästekomando autopark?
Kostiveres on GAZ 53 ja GAZ 66, Neemes GAZ 66 ja ZIL 130, Kaberneemes GAZ 66, meeskonna kustutusauto Scania ja 10 000 liitri vee mahutavusega paakauto VOLVO G89.
Tänavu veebruari lõpus pöördus AS Tallinna Lennujaam Kaberneeme vabatahtlike poole austava ettepanekuga neile appi tulla. Tartu Lennujaama päästetehnika vajas korralist hooldust, kuid samal ajal vajasid ka lennukid teenindamist. Kuivõrd Kaberneeme praegune paakauto on algselt just lennuvälja päästeteenistuse sõiduk, siis oli see masin lähim saadaolev. Kindlasti mängis rolli ka asjaolu, et pärast Rootsist siiatoomist teenis auto nii Tallinna kui Kärdla lennujaamas, seega tuttav ja ennast tõestanud tehnika.
Milleks meile vabatahtlikud päästjad, ütlevad mõned. Kas siis riigil ei jätku vahendeid oma inimeste elu, tervise, vara ja keskkonda puudutavate õnnetuste korral päästetöödega toime tulla?
Selliselt ei saa küsimust üldsegi mitte püstitada. Eestis on 100 kutselist ja 100 vabatahtlikku päästekomandot. Vabatahtlikud ei saa töötada linnades, see on kutseliste pärusmaa. Maale, hajaasustusse, pole mõtet rajada kutselisi komandosid mõne väljasõidu pärast aastas. Kutseliste ja vabatahtlike päästjate vastandamist ei ole olemas, otse vastupidi - nad täiendavad teineteist ja toimivad suurepärases sümbioosis. Kindlasti ei taha me palgalisi ametikohti, küll aga vajame tuge tehnilise varustuse osas. Kutseliste ja vabatahtlike koostoimes seisnevad plussid: raha ei lähe liiga palju ja päästevalmidusega komandod tegutsevad nii linnas kui maal. Riik tegeleb vabatahtlike tehnilise poole järeleaitamisega vabatahtlikele paremat varustust muretsedes.
Riigi poolt peavad olema loodud tingimused ja võimalused tegutsemiseks. Vabatahtlik nõustub tegutsema, kui kaetakse kulutused ning antakse sotsiaalsed tagatised. Me ei tahaks ise peale maksta.
Päästeliidu käivitamisel tegin nädalas 2-3 päeva vabatahtlikku tööd: liikmete hankimine, päästeametiga kohtumised jms, kütuse ja telefonikõnede kompensatsioonist rääkimata.
Tänaseks oleme saanud riigieelarvesse oma rea, meil on olemas palgaline tegevjuht ja teoksil kümne aasta arengukava. See on hea näide, kuidas on vaba tahtega võimalik ühe aastaga organisatsioon käima lükata.
Kes võib saada vabatahtlikuks päästjaks?
Kõik, kellel pole vaimset puuet, füüsiline puue ei sega. Praktilise päästmistööga puudega inimesed küll toime ei tule, kuid nad saavad aidata ennetustöö, IT ja logistika osas. Kui tervisenäitajad on korras, tuleb käia koolitusel. Teise koolitusastme läbinud võivad kõike teha iseseisvalt. Neile, kel tervis on korras ja koolitusel käidud, antakse välja vabatahtliku päästja nimetus - kui päästekeskuse jaoks on komando olemas.
Mehed, kes otsivad põnevaid väljakutseid, on teretulnud. Äärealadele jõuab hädaabi aeglaselt, mistõttu on vabatahtlik tegevus siin väga vajalik ja uued liikmed oodatud. Meeskonna tekkimine pole geograafiliselt piiratud, kui vähegi soov ja mõte tuleb, võib hakata tegutsema. Kui kusagil tekib 2-3 vaba meest, aitab päästeliit suhete loomisega, päästjatega, keskustega. Teeme päästeliidu poolt kõik, et MTÜ tekiks. Elu on näidanud, et nelja kuuga võib komplekteeruda täismeeskond. Külades tehatahtjad mehi piisab.
Kuidas päästjaid koolitatakse?
Vabatahtlike päästjate koolitus on paika pandud päästeseaduses ja siseministri määrustes. Koolitus on kaheosaline: esimene on 16-tunnine algväljaõpe, sellele järgneb 30-tunnine teise astme koolitus, mis annab vabatahtlikule õiguse tegutseda sündmusel iseseisvalt.
Näiteks tõi uus päästeseadus kaasa mitmeid murrangulisi muudatusi vabatahtliku pääste elus. Üks olulisemaid muudatusi puudutab vabatahtlike õigust tegutseda esimesena sündmuskohale jõudes. Tähtsad muudatused on ka valdusse sisenemise meede ja vahetu sunni rakendamise õigus.
Valdusse sisenemine tähendab õigust siseneda eraruumidesse päästetööde tegemiseks. Ruumi sisenemine eeldab muidugi ka inimese õue, hoovi, aeda sisenemist selleks omanikult eelnevalt luba saamata. Tuleb meeles pidada, et valdusse ei saa siseneda iga mees ja igal ajal. Valdusse sisenemiseks tuleb saada vastav volitusnorm (teisisõnu suuline korraldus) päästeametnikult. Ehk siis lihtsamalt öeldes - lähenev päästemeeskonnavanem või korrapidaja peab vabatahtlikule selle loa andma raadio teel. Sellest ja kõigest muust saavad mehed ülevaate ka päästekeskuste korraldatavatel täienduskoolitustel.
Milline näeb välja teie valvegraafik?
Oleme valves 24 tundi ehk pidevalt. Komando liikmed valvavad kodus ja autole kõige lähemal asuv meeskonnaliige on häirekeskuse kontaktisik. Kui Jaan Sepp, kes asub 50 m kaugusel autost, saab häirekeskusest kõne, teatab ta otsekohe teistele meestele. Niikaua kui ta autot käivitab, jõuavad kõik kohale joosta. Oleme väljasõiduks valmis kuue minutiga, mina elan kaugemal, siit läheb kaheksa minutit. Asukohaga muutub reageerimiskiirus väga oluliselt. Meeskonna vanemate Jaan Sepa ja Aigar Maiste ümber on koondunud 15 meest, kõik väga tublid. Tore, et viimasel ajal hakkavad meiega liituma noormehed, paar poissi on kohe päris asjalikud. Teostamisvõimalusi näitab väljasõitude arv - 22 korda 2009. aastal, kaheksa korda eelmisel aastal. Kuigi need arvud ei näita midagi, sest oleme nagunii 24 tundi valves. Teadlikkus on paranenud, inimesed on targemaks saanud. Oli aeg, mil Jõelähtme vallas põles sageli, nüüdseks on tulekahjude arv vähenenud, sest hooletust on vähem.
Talvel meist seni kasu ei ole olnud, kuna köetav tuletõrjedepoo puudub.
Kas kangelastegusid on?
Kurbi ja kangelaslikke juhtumeid ei ole ette näidata, aga kaks lõbusat lugu küll. Mõni aasta tagasi põles Haapse mäel suur maa-ala. Helikopter oli õhus, mul seisis auto hoovil, vesi sees. Tookordne Ida-Harju Päästeosakonna juhataja Tõnis Pajo oli meid korduvalt näinud ja teadis meie olemasolust. Lendaski siis kopteriga üle, helistas ja päris, kas tulen appi. Küsisin, kas lepingu teeme. Teeme, teeme, ütles ta ja nii see läkski.
Teine kord sattusin üksinda Kaberlas kulupõlengule. Aasal lõõgastus muretu õlleseltskond. Auto kohalejõudmisel palusin õllejoojaid mobiliseeruda. Haarasime koos voolikud ja kustutasime metsapõlengu. Kõik on võimalik, kui teed õigel ajal õigeid asju.
Miks on eestlane nii kitsi tegema head teiste inimeste jaoks?
Nõustun, et sundkorras teiste inimeste aitamine hääbub suhteliselt kiiresti. Aga kui see tegevus satub kokku oma pere, lähedaste ja kogukonna huvidega, siis tekib sünergia. 600 päästeliidu mehe motivatsioon on sama mis minulgi.
Kust sinusugused mehed pärit on?
Isapoolne suguvõsa on Loksalt. Mulle oli tuletõrjuja tegevus juba poisieast teada. Minu tädimees oli kõige tuntum vabatahtlik tuletõrjuja Loksal, seal käis koos tuletõrjevalitsuse noortelaager ja saime vennaga kõiges kaasa lüüa. Nägin oma sugulaste tegutsemist, see pani minus mingi tiksuja tööle...
Kindlasti!
