Püünsi koolil uued juhid - Tiit Tali ja Tiia Tasuja
Olen pärit väiksest metsakülast Põlendmaalt, vanemad olid metsavahid. Alates esimesest klassist käisin koolivaheaegadel metskonnas tööl: metsa istutamas (olen istutanud tuhandeid puid), hooldusraietel, sovhoosi lehmakarjas, heinateol jne. Keskkooli ajal läbisin traktoristikursused ja töötasin traktoristina. Alates keskkooli lõpetamisest olen töötanud treenerina, nii palgalise kui vabatahtlikuna.
Selle kõrvalt olen töötanud Tartu Ülikoolis õppejõuna, Tartu Ülikooli Kliinikumis direktorina, Soomes projektijuhina, Võru I Põhikoolis direktorina ja Eesti Maaülikoolis laborijuhatajana.
Koolis olen õppinud 22 aastat, sellest 11 aastat Tartu Ülikoolis pedagoogikat, psühholoogiat ja juhtimist.
Erinevaid töid tehes kogesin, et koolijuhtimine on vaheldusrikas tegevus, mis pakub pingutust nõudvaid väljakutseid ning võimaldab oskusi ja võimeid rakendada, on seetõttu motiveeriv.
Tegelen spordiga, olen 20kordne Eesti meister, aladeks raadiosport, suusatamine, jooksmine, orienteerumine jne.
Orienteeruja ja geograafiahuvilisena teadsin Püünsi küla, nagu teisigi Eesti külasid, juba varem. Püünsi Koolist sain teada valla arengukava lugedes, põhjalikumalt tutvusin pärast konkursikuulutuse avaldamist.
Püünsi Kool on väike tore kool, mis asub metsa ja mere vahel. Kooli tugevus on turvaline keskkond ja kompaktsus. Koolil on tugev kogukonna ja valla toetus. Väikesed klassid (kuni 20 õpilast) annavad tublidele õpetajatele head võimalused iga õpilasega tema vajadusi ja eripära arvestades tegeleda.
Koolis on tugikeskus, mille abil loome õpilastele hea arengukeskkonna. Kooliga koos olev lasteaed võimaldab õigeaegselt laste ja nende eripäradega tutvuda ja neid toetada. Koolis ja selle ümbruses on head sportimise ja vaba aja veetmise võimalused. Kooli kõrvale metsa on rajatud mäed ja suusa- ning jooksurajad, mille edasiarendamisega vald ja ettevõtjad tegelevad. See on hea keskkond ka orienteerumise, mäesuusatamise ning teiste aladega tegelemiseks.
Kooli kavandame huvikeskust, mis annab kohalikele noortele ja kõigile ümbruskonna elanikele võimaluse oma vaba aega meeldivalt ja kasulikult veeta, tehes seda suheldes ja suhteid luues.
Kooli ja lasteaia põhitegevus - õppe- ja kasvatustöö on seadustega sätestatud, seda teeme hästi, luues lastele tingimused, mis annavad neile võimaluse edasi õppida ja elus edukalt hakkama saada. Tänu võimalusele tegeleda lastega alates lasteaiast loome võimalused sujuvaks üleminekuks lasteaiast kooli. Püünsi Koolis saab laps õppida 13 aastat järjest.
Tänapäeval kasutame kirjutamiseks arvuteid, telefone ja teisi tehnilisi vahendeid. Pliiatsiga kirjutamine on igapäevaelust peaaegu kadunud.
Et tulevikus efektiivsemalt tegutseda ja aega säästa, on vaja lastele õpetada erinevate tehniliste vahendite abil kirjutamist, nn masinkirja. Tegeleme koolis võimaluste loomisega vajalike oskuste arendamiseks.
Tänasel päeval on koolis vaja arendada koostööd nii sisemiselt kui ka huvigruppidega. Praegu elan teisel pool raudteed, s.o Pirital, välistatud ei ole ka püünsilaseks saamine. Koolile on oluline kogukonna toetus.
Püünsi koolis on ametisse asunud uus õppealajuhataja Tiia Tasuja, keda siin tutvustame.
Olen sündinud ja kasvanud Viljandimaal. Tööd alustasin pärast Tartu Ülikooli lõpetamist Tartus loodusainete õpetajana. 2006. aastal võtsin vastu väljakutse Jõgevamaal, kui alustasin tööd Sadala Põhikooli direktorina.
Kui suur on teie pere?
Mul on kaks poega. Markus õpib Viimsi Kooli 6. klassis ja Villem alustab sügisest lasteaialapsena.
Mida teadsite Püünsist ja Püünsi koolist enne siin kandideerimist?
Paar aastat tagasi Viimsi valda kolides sõitime abikaasaga Püünsi kooli vaatama ja siis tekkis salajane soov selles armsas koolimajas töötada. Tookord sellega mõtted piirnesidki.
Koolimaja jäi arhitektuuriliselt meelde väga kaunina ja kooli territoorium korras ümbrus puude-lillede ning lasteaianurga mänguväljakuga. Üllatama panid mind kooli tenniseväljakud. Nüüd tean, et meie koolis on lastel tenniseõpetuse tunnid. Viimsi Teatajast lugesin valla koolide tegemistest.
Mida arvate Püünsi koolist, mis on selle tugevused ja head küljed?
Väike kool on nagu suur pere, kus märgatakse ja aidatakse üksteist. Õpetajad on meil suure hingega pedagoogid, kellel jätkub aega ja indu õpilaste individuaalsuse märkamiseks ning nende kuulamiseks. Väga head tööd teevad õpilastega meie tugikeskuse töötajad.
Mulle väga meeldib, et Püünsi koolis on lasteaiarühmad. Väikene laps vajab stabiilsust ja mis saab olla veel kindlam, kui jätkata kooliteed tuttavas majas ja sõpradest ümbritsetult. Õhtuti on koolimajas palju lapsi, kes osalevad ringide töös või suhtlevad sõpradega. Põhjuseks võib olla, et lastel puudub Püünsi külas vaba aja veetmise koht. Kooli võimla on avatud õhtusteks treeninguteks ning bändiruumis teevad õpetaja juhendamisel proovi vanemate klasside õpilased.
Kooli akendest välja vaadates näeme rohelust, kuigi oleme aleviku/küla keskel. Tundide läbiviimiseks pakuvad võimalusi mets ja mererannik. Kevade tulekuga hakkavad tärkama kooliõuel tulbid ja krookused.
Mis võiks olla teisiti?
Kool asub Rohuneeme teest umbes 800 m kaugusel, seetõttu ei jää märkamata remonttööde käigus üles kaevatud ja kevadvete poolt väga auklikuks muutunud Kooli tee. Kuna meie koolis õpib lapsi ka Tallinna linnast, siis bussiga sõitjatel on probleeme bussigraafikute sobitamisega, mistõttu nii mõnigi kord jäädakse bussidest maha.
Uue inimesena jääb koolis silma, et koolimaja on aegade jooksul remonditud võimaluste piires, kuid kaootiliselt.
Mida oma töös oluliseks peate?
Kõige olulisemaks pean koostööd õpetajatega. Meie ühine eesmärk kooli kollektiiviga on õpetada lastele, kuidas tulla edukalt toime muutuvas ühiskonnas, austades ja hoides inimlikke väärtusi ning keskkonda.
Mida rahulikumad suudavad olla täiskasvanud oma nõudmiste ja soovide esitamisega, seda rahulikumalt võtavad õpilased meie pakutavat vastu.
