Pilt on illustreeriv Arno Mikkor

Selgitatakse välja laste lemmikkirjanik ja raamatu illustraator. Oma panuse andsid ka Surju Põhikooli III klassi õpilased. Koos õpetaja Kristiga selgitati välja oma klassi laste lemmikud. See ei olnud lihtne, valida tuli 200 raamatu seast, kuid valiti ikka selliseid raamatuid, mida teati ja need olid: kirjanik Kristiina Kass - „Nõianeiu Nöbinina" ning illustraator Priit Rea - „Mutionu pidu". Pärnumaa kokkuvõttes olid parimad kirjanikud: 1. Kristiina Kass - „Nõianeiu Nöbinina ". 2. Pärnakas Urvi Grossfedt - „Mai tänava hiired", nende mõlema raamatu illustraatorid olid samuti esimestel kohtadel: Heiki Ernits ja Anni Mäger. 3. Piret Raud - „Tobias ja teine B", 4. Mika Keränen - „Vana roosa maja", 5. Õnne Puhu - „Komissar Reks", mis oli ka meie laste üks lemmikuid.

Illustraatoritest: 3. Ott Vallik- Aidi Valliku raamat „Mina, kana, lehm ja kratt", 4. Urmas Nemvaltsi piltidega - Contra „Posti aabits", 5. Valdek Alber - Astrid Reinla „Teofrastus". 14. aprillil tehakse Tallinnas teatavaks hääletustulemused ning konkurssi võitnud kirjaniku ja illustraatori nimed, kes saavad kingituseks endale pronksist Nukitsa kuju.

14. märts, Emakeelepäev.

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati tähistama 1996. aastal. Alates 1999. aastast on tegemist riikliku tähtpäevaga.

See on ka esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev, kes sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819.-1820. a Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis.

Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse ja eelromantikute mõju. Ta oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt.

Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Emakeelt - eesti keelt - peetakse meie kultuuri kandjaks. Keele abil me suhtleme, kuid keelde on talletatud ka meile ainuomane kultuuri- ja minevikukogemus.

Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus loomulikult räägitakse eesti keelt. Eesti keel vajab tähelepanu ning keele puhtus ja püsimajäämine sõltuvad eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist.

Emakeelepäeva hommikul toimus Surju Põhikoolis noorte etlejate konkurss. Esitati Eesti autorite ja Ilmi Kolla luulet. See oli ilus algus emakeelepäevale ja ma usun, et ka ühele toredale traditsioonile.

Esinejaid oli palju ja meeldivalt üllatas noormeeste rohke osavõtt, ma ei tea, kuidas see õpetajatel õnnestus, aga tulemus oli väga hea. Žüriil ei olnud kindlasti kerge parimaid välja selgitada, sest tublid olid kõik. Juba see on suur saavutus, minna publiku ette luuletust lugema. Selgitasin minagi välja omad lemmikud, kellele anda Surju raamatukogu lugejapreemiad - 3 raamatut.

Lähtusin hästi natuke ka sellest, kes on külastanud rohkem raamatukogu. Raamatute omanikeks said Arti Oad, Katariina Viik ja Alex Tähemaa. Aitäh õpetajatele selle toreda ürituse korraldamise eest.

Raamatukogus näitus Eesti keele kandjatest - Luuleraamatutest.

Tulekul
2. aprill - Rahvusvaheline Lasteraamatupäev
6. aprill - Suur Reede ehk munadepühad
23. aprill - Raamatu ja Roosi päev
23. aprill - Jüripäev

2. 04- Rahvusvaheline Lasteraamatupäev

Esmakordselt tähistati rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäevale. Igal aastal koostatakse läkitus tekst, mille autoriks on korraldajamaa lugupeetuim kirjanik. 1969. aastast alates kaasneb läkitusele plakat, mis pärineb ka korraldajamaa nimeka lasteraamatuillustraatori pintsli, sule või pliiatsi alt. Igal lasteraamatupäeval on oma deviis või moto. Sel päeval korraldatakse igal pool maailmas kõikvõimalikke raamatu- ja lugemisüritusi lastele. Eestis on lasteraamatupäeva tähistatud 16 aastat. Iga kahe aasta tagant toimuv Eesti Lastekirjanduse Keskuse Nukitsa konkursi pidulik lõputseremoonia ja auhindade kätteandmine toimub ka rahvusvahelise lasteraamatupäeva paiku. "...oleks hea, kui võimalikult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raamatuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõistaksid täiskasvanuna üksteist paremini."

23.04 - Raamatuja roosi päev.

Eestis on raamatu ja roosi päeva tähistatud alates 1998. aastast. Raamatukauplustes on tavaks saanud sel päeval raamatuostjale roos kinkida.

1930. aastatel tuli ühele Barcelona raamatukaupmehele romantiline idee, mille abil suurendada raamatumüüki ja parandada kirjanduse tundmist: Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeval hakati tähistama raamatu ja roosi päeva, mil mees kingib naisele roosi ja naine mehele raamatu. Raamatu ja roosi päev osutus suurepäraseks ideeks ja ning see muutus traditsiooniks paljudes maades. 1995. aastal kuulutas UNESCO kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks. Idee sünnikodus Kataloonias on Püha Jüri päev pühendatud täielikult raamatutele ja roosidele.

Barcelona tänavad täituvad juba varahommikul raamatu- ja roosikioskitest, karnevalirongkäik liigub mööda tänavaid, esitletakse uusi raamatuid ja kirjanikud kohtuvad lugejatega.

Selle päeva tähistamisega tahetakse väärtustada raamatuid ja lugemist ning roosi kinkimisega raamatu ostjatele, väljendatakse tänulikkust. Päeva tähistatakse väga erinevalt. Rootsis kingib Kirjastuste Liit koolidele raamatuid.

Soomes viiakse kirjanike mälestussammastele ja kalmudele lilli. Paljudes maades korjatakse uusi ja vanu raamatuid, et täiendada raamatukogude fonde.