Rae valla pagarid valmistavad kodust maheleiba, autentseid Itaalia pitsasid ja külmutatud saiakesi
Eelmise aasta alguses sai uue näo Jüri veetorni taga asuv majake, millel ilutseb silt „Itaalia pitsa“. Tükike paljude inimeste südamed võitnud maailma kuulsaimast ja hinnatuimast toidukultuurist on Rae valla elanikel käeulatuses. Tõsi, temperamentse italiano asemel askeldab toitlustusasutuses tagasihoidliku loomuga eesti mees.
Kolm nädalat hullumeelset tööd
Üheksa aastat Tallinnas Itaalia restoranis rüganud Indrek Tumm lendas toona korduvalt saapamaa vahet ning õppis tundma sealset toidu- ja kohvikultuuri. Ühel hetkel tundis Tumm, et hing ihkab moodsas keeles öelduna uusi väljakutseid. Esmalt rajas ta koos partneriga Õismäele praegugi tegutseva söögikoha Rucola. Mõne aja pärast pöördus Tummi poole tuntud meelelahutusärimees Lauri Viikna, kes soovis Viimsis vinduvale Savoy restoranile uut hingamist sisse puhuda. Ühe kuuga muudeti kontseptsiooni ning Eesti inimestele ehk pisut võõra ja kaugena (loe: kallina) tunduva Prantsuse restorani asemel ootab Viimsi mõisa pargis praegugi Itaalia köögi hõrgutisi pakkuv Coccodrillo.
„Ühel hetkel väsisin ära,“ meenutab Tumm. „Olen eluaeg Assakul elanud ja sõit Viimsisse kurnas korralikult. Juhuslikult kuulsin tuttavalt, et meie praegustes ruumides tegutsenud pitsakoht kolib ära. Siis tuli kiiresti tegutseda. Mäletan täpselt, et 15. detsembril sain maja võtmed kätte ja kolme nädalaga ehitasin koos sõpradega söögikoha üles. Seda hullumeelset perioodi ma oma elust eriti ei mäleta.“
Pitsad Ramazzottile ja Metallicale
Tumm rõhutab, et ta soovib oma kogemusi parimal moel rakendada ja kvaliteedi osas hinnaalandust ei tee. „Itaalias on tavaks, et pitsa valmistamisel tehakse kõik käsitsi ja kasutatakse värsket toorainet. Sellest hoolimata teeme pitsa viie minutiga valmis. Kasutan tööjõudu, kelle olen ise välja koolitanud. Siinkohal tasub märkida, et Itaalias on pitsameister mainekas amet,“ räägib Tumm.
Pitsade kõrval pakutakse laias valikus torte ja kooke. „Tegemist on ainulaadsete toodetega, sest olen retseptid ise välja töötanud. Suurt uhkust tunnen Napoli šokolaaditordi üle, mille retsepti tean ainult mina ja mida teen mina üksinda. Seda kooki tellivad siiani Tallinnas ja Viimsis elavad kuulsused ning see annab kindlustunde, et teen õiget asja,“ tunneb Tumm oma tööst rahulolu. Loomulikult kasutab Tumm võimalust ja märgib uhkustundega, et tal on õnnestunud oma käega pitsat valmistada ka Tallinnas esinemas käinud Eros Ramazzottile ja Metallicale.
„Meie eesmärk pole rikkaks saada ega uhkete autodega sõita. Tahame pakkuda kohalikele elanikele head asja. Jõudumööda toetame Tallinna lastekodusid ja Rae valla noorte ettevõtmisi,“ sõnab Tumm.
Maheleiva toiteväärtus suurem
Eelmise aasta novembris avas Jüris uksed mahejahust leiba küpsetav ning laias valikus muid pagaritooteid pakkuv pagariäri ja kohvik Maheleib. Supermarketite leivariiuli ees seistes võtab valik tihtipeale silme ees kirjuks. Miks peaks valik langema just Maheleivale?
„Tegelikult on rukkileibade valik väike,“ märgib Maheleiva omanik Ville Vallaste. „Pakendil reklaamitakse küll rukkileiba, kuid koostisega tutvudes võite pettuda, sest leiva valmistamisel on enamikel juhtudel kasutatud ka pärmi ja nisujahu. Meie eesmärk on lihtne – teha head leiba. Oleme panustanud koduleiva retseptile ning kasutame Eesti mahe-täisterarukkijahu, juuretist, soola ja suhkrut. Mõistagi on maheleib kallim, kuid selle toiteväärtus on suurem.“ Leiba müüakse kohapeal kohvikus ja Tallinna südalinnas asuvas Konju Talupoes. Iga päev tehakse umbes 30 leiba, kuid loomulikult Vallaste ambitsioonid sellega ei piirdu.
„Et jõuda suurte poekettide riiulitele, peame tootmist suurendama. Seadmed on meil olemas, praegu otsime seitsmele töötajale täiendust,“ lisab Vallaste. Jüris ABB tehase vahetus läheduses asuv kohvik pakub hommiku- ja õhtusööki. Osta saab erinevaid saiakesi ning tellimise peale tehakse ka kringleid. „Teised pagaritooted on tehtud niinimetatud tavajahust. Mahejahu on kõvem ega kerki nii hästi ning sellest valmistatud tooted pole nii atraktiivsed,“ selgitab Vallaste.
Assakult läheb iga päev poodidesse-kohvikutesse üle 10 000 külmutatud saiakese
Kes on aga harjunud kodus saiakesi sööma ja soovib seda võimalikult kiiresti ja mugavalt teha, peaks külmikusse varuma Assakul tegutseva Eesti Saia toodangut. Ettevõtte juhatuse liige Timmo Põder ütleb, et nii kauplusteketid, kohvikud kui ka eraisikud hindavad järjest rohkem mugavust ja aja kokkuhoidu.
Kuidas tekkis mõte hakata tegelema külmutatud pagaritoodetega ja muu sinna juurde kuuluvaga?
Nõudlus selle järele oli 2007. aastal juba olemas. Olin varem selles valdkonnas töötanud ja asjadega kursis. Ühel hetkel tekkis võimalus partneritega uus firma luua.
Kes on Eesti Saia põhilised kliendid?
Peamiselt suured kaupluseketid, kus on oma küpsetuspunktid. Neil on kiirem ja lihtsam külmutatud tooteid küpsetada kui kogu protseduuri otsast lõpuni ise teha. Viimasel ajal on klientide hulka lisandunud kohvikuid. Päevas läheb majast välja 10 000–15 000 saiakest, väikese osa ekspordime Leetu.
Paratamatult tekib küsimus, kui palju olete lisanud säilitusaineid?
Meie ei lisa ühtegi e-ainet, kuid toorainete sees võib neid olla. Külmutamine seiskab bakterite tegevuse või tapab nad sootuks ära. Julgen öelda, et toote värskus on garanteeritud 100 ja välimus 90 protsenti. Pigem on kahtlane see, kui valmis pagaritoode võib leti peal kaks nädalat seista.
