Võsu sadama ehitajaga on aastal 2013 sõlmitud leping esimese etapi rajamiseks. Võib ju küsida, et leping on sõlmitud, aga miks midagi siis ei toimu?
Põhjus selles, et asudes Lahemaal, on meil kohustus läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Sellega on tegeletud terve suve ja tänaseks on mõjude hindamise aruanne ka valmis. Reaalsed ehitustööd saavad siiski alata alles külmade ilmadega, sest kogu sadama rajamisel on oluline suurte materjalimahtude transport ja seda kõike on võimalik teha külmunud pinnasega. Sadama rajamise rahastus esimese etapi tarvis on saadud ja teise etapi rahastamise otsustamine on momendil menetluses.
Täna on teise etapi rahastamise otsustamine pigem positiivses faasis ja lootkem, et see nii ka menetluse lõpus jääks.
Kergliiklustee detailplaneeringu menetlust tabas tagasilöök, mida ei osanud oodata ega arvata. Nimelt on seda planeeringut koostatud Keskkonnaameti näpunäidete alusel, trass valiti 2011. aasta lõpus koos spetsialistidega Keskkonnaametist, eskiisi tutvustati ja vaideid ega muudatusettepanekuid sellele ei laekunud. Maaomanikega peeti läbirääkimisi ja saadi pea kõigiga ka trassi kulgemine kooskõlastatud. Muudeti trassi selles osas, kus kokkulepet maaomanikuga ei saadud. Maanteeamet kooskõlastas alternatiivvariandi.
Saatsime töö viimase kooskõlastuse saamiseks Keskkonnaametisse. Lootsime, et tegemist rutiinse otsusega, sest olime ju menetluse algusest peale neid kaasanud ja nende näpunäidete kohaselt käitunud.
Aga meie üllatuseks oli asi rutiinist kaugel, kooskõlastust ei tulnud. Tuli uusi ettepanekuid, millest mõned lausa sellised, mida aastate eest ei olnud just Keskkonnaamet ise toetanud. Milles asi? Kas tegemist ametkondliku kiusuga või mõne ametniku omaga? Mina sellele küsimusele vastust ei tea. Küll aga otsime uusi võimalusi konsensuse saavutamiseks.
Teatavasti avati sellel suvel Eisma sadam. Väga positiivne sündmus. Kahjuks on Eisma ja Vergi sadamatest vähe nii pika rannajoonega vallale, mille põhiline elatusallikas peaks olema turism ja sealhulgas võiks olla ka mereturism. Teame ja loodame, et Võsu saab oma sadama, samuti on kehtestatud Karepa sadama planeering ja hoiame pöialt, et ka see saaks kiirelt ehitusfaasi. Vallas on menetluses veel üks planeering, mis küll ei olnud otseselt vesiehituse planeering, kuid annaks võimaluse meie kuulsasse kaptenitekülla tulevikus sadamat rajada. Selle planeeringu algatajaks oli kuulus käsmukas Aarne Vaik. Planeeringut on pikalt menetletud, arvestatud nii piirinaabrite kui ka ülejäänud kogukonna liikmete ettepanekutega, kuid kahjuks menetluse käigus need ettepanekud on jätkuvalt muutunud ühele ja teisele poole. Lõplikku kogukondlikku kokkulepet pole pikale menetlusele vaatamata siiski saavutatud. 17. septembril toimunud avalikul arutelul jõuti seisukohale, et kogukonna ettepanekul võtab Vallavalitsus menetluse hoo maha. Loomulikult ei ole ka Vallavalitsusel midagi selle vastu, sest eks kogukond peab saama ikka enda hulgas konsensuse ja alles siis saab selle ka lõplikult paberile planeeringuks vormistada. Seega on planeeringu pall nüüd Käsmu kogukonna käes. Kuivõrd selline stsenaarium oli juba aasta alguses aimatav, siis algatas vald teemaade ja majaka kinnistu munitsipaalomandisse taotlemise. Tänaseks on need protsessid õnnelikult lõpetatud ning seega ülejäänud planeeringuga saabki oodata ja loota, et kogukond teeb mõistlikke otsuseid.
Vald on oma jõududega kohendanud käesoleval aastal ka oma kinnisvara - Mere 36 ja 34 katused said remonti, Vergis lõpetatakse tänavavalgustust. Paigaldatud on 2 bussiootepaviljoni - üks Võsule ja teine Pedassaarde.
Perearsti ruumid said uued aknad ja vastuvõturuum ka sanitaarremondi ja kütteelementide vahetuse. Tööd on tänaseks tehtud ja vastuvõetud.
Selle objekti rahastamise osas tuleb tänada riigikogu liiget härra Lembit Kaljuveed, kelle eestkostel saadi sellele objektile riigieelarvest rahastus suurusjärgus 10 000 eurot.
Oktoobrisse jääb veel vallamaja katusekatte osaline vahetus, milleks raha tuli samuti riigieelarvest.
Kindlasti saab positiivsele poolele kanda ka Vihula Veevärgi ponnistused Võsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni renoveerimiseks, mis on olnud siinmail pikka aega vaid jutuks, kuid siiani pole reaalse tööni jõudnud. Tänaseks on hanked läbiviidud ja tulemused paremad kui oodata osati. See võimaldab veelgi töömahtu suurendada. Kopp on loodetavasti maas 2014 kevadel ja tööd suures osas lõppenud aasta lõpuks. Selle teema kohta saab öelda, et läks napilt, kuid lõpp hea - kõik hea!
Hästi on käivitunud sihtasutus Võsu Kuurort. Vaatamata erinevatele virisejatele, oli rannahooaeg õnnestunud ja rannas oli kord majas ja mis eriti tähtis - sellel suvel viidi läbi hulgaliselt üritusi, mis läksid hästi korda ja rahvapuuduse üle ei pidanud kurtma ühelgi.
Septembris avaldatud nn võimekuse edetabelis oli Vihula vald väidetavalt üks suuremaid tõusjaid ja saavutas 48 koha 226 omavalitsuse hulgas. Võrdlus käib nelja-aastaste tsüklite kaupa. Esimene tsükkel oli 2005-2008 ja siis oli Vihula 95- ndal kohal. Omasuguste (alla 2000 elanikuga) valdade hulgas olime kuuendal kohal ja kuuest hindamiskriteeriumist ühes „Heaolu" olime ka üldtabelis kuuendal kohal. Tegelikult peab selgituseks lisama, et see võimekuse indeks ei hinda kuidagi omavalitsusüksuse tegevust.
Pigem konstateerib, et meie regionaalpoliitika, aga ka majanduspoliitika lonkab üleriigiliselt ja soodustab tööeas inimeste kokku voolamist Tallinna lähivaldadesse. Paremal juhul annab see indeks täna hinnangu omavalitsuse asukohale.
Siiski võib kõike eeltoodut arvestades öelda, et Vihula vald saab omadega hakkama. Vald jääb pinnale kuni jätkub teotahtelist inimest.
