Rakvere linnus Foto: Siim Lõvi

Vanemas Riimkroonikas märgitakse, et lisaks oli kohale tulnud „suur hulk maarahvast, kes kõik tahtsid hea meelega venelaste väega sõdida“.

Kogutud väga esinduslik ja suur venelaste vägi, milles riimkroonika andmeil oli koguni 30 000 meest, asus 23.jaanuaril Novgorodist Rakvere poole teele. Enne seda lasti meistritel valmistada kiviheitemasinaid. See on esimene teade nende masinate valmistamisest Novgorodis, mis viitab selgelt, et Rakveres pidi olema juba tugevasti kindlustatud linnus .Kui Vene vägi Virumaale oli tunginud, teatab leetopiss: „Ja kui nad olid Kegola jõe ääres, siis kohtasid seal Saksa sõjaväge, mis näis seisvat nagu mets – oli kokku tulnud kogu sakslaste maa.“ Leetopissi kirjeldus on väga elav ja värvikas: „Ja nii mindi vastamisi kokku; ja kui väed kokku põrkasid, toimus kohutav lahing, mida isad ega vanaisad ei ole näinud“. Kuigi leetopissi järgi olid venelaste kaotused küllalt suured (riimkroonika järgi koguni 5000 meest), olevat nad sakslasi taga ajanud „kuni linnani kolme teed kaudu 7 versta, nii lüües neid, et hobused laipade tõttu ei saanud astuda“.

Tegemist oli niisiis 13. sajandi kõige suurema sõjasündmusega Eesti alal, mis osalejate arvult ületas suurel määral näiteks ka 1242. aasta Jäälahingu. Kuigi seda sõjakäiku kajastavad nii vene leetopissid kui mõned siinmail koostatud kroonikad, pole nn Rakvere lahingu käik ja toimumiskoht täpselt teada.

Otsingud Sõmeru vallas

2014. aasta lõpus sündis MTÜ Otsingu-Kodulooklubi KAMERAD liikmetel idee otsida üles seesama Rakvere (või miks mitte ka Kegola) lahingupaik. MTÜ Kamerad tegeleb peamiselt otsingute, väljakaevamiste ja tuukritöödega seotud teenuse osutamisega, aga ka kultuuriajaloolise ja looduspärandi säilitamisega ning sõdades hukkunud ohvrite mälestuse jäädvustamisega sõltumata ohvrite rahvusest, usutunnistusest ja poliitilistest vaadetest.

Rakvere lahingupaiga projekti eesmärk on tuvastada ja identifitseerida maastikul ning pinnases lahingukoha säilinud tunnused ning nende järgi proovida täiendada teaduslikku infot antud lahingu kohta. Uurides erinevaid ajalooallikaid ning kaarte, on Kameradi liikmed paika pannud piirkonnad, kust oma otsinguid alustada.

Enamik alast jääb Sõmeru valla territooriumile. Otsingutöid teostavad klubi liikmed, kellel on kehtivad otsinguvahendi kasutamise load ning kes on teinud pikaajalist koostööd muinsuskaitseameti ning arheoloogidega.

Sõmeru valla 167 km² suurusel pindalal on 137 kaitse all olevat arheoloogiamälestist, mis kõik annavad tunnistust väga tihedast asustusest sellel maalapil tuhandete aastate jooksul. Kui palju peidab maapõu veel avastamata leide, seda ei tea keegi. Selles valguses on otsinguklubi Kamerad projekt otsida üles oma aja ühe suurima lahingu toimumispaik märkimisväärne panus selle piirkonna ning ka kogu Eesti ajaloo täiendamiseks.

Välitööd tehakse peamiselt metallidetektorite abil muinsuskaitseametiga kooskõlastatud metoodika järgi ja võrreldes arheoloogiliste väljakaevamistega ei toimu selle projekti raames suuremahulist pinnase eemaldamist ja läbikaevamist. Leidude väljakaevamine pinnasest toimub peamiselt künnikihi 20–40 cm sügavuselt.

Otsingutööd on planeeritud peamiselt 2015. aasta kevadeks ning kooskõlastatakse eelnevalt maaomanikega. Kõik otsingujäljed likvideeritakse peale otsinguid ning taastatakse esialgne olukord. Projekti rahastamine toimub klubi Kamerad isiklikest vahenditest.

Alates 2011. aastast kehtiva muinsuskaitseseaduse järgi tohib metalliotsijaga maastikule otsima minna vaid inimene, kes on läbinud vastava koolituse ning omab muinsuskaitseameti vastavat luba.