Saku valla hõbemärgi pälvinud koorijuht Rein Tali „Elu parimad aastad olen andnud segakoorile Tuljak“ Saku Sõnumid

Päevakeskuse saalis juttu puhudes vaatame koos tagasi seljataha jäänud aastatele. Pole tähtis, kui palju su elus on aastaid, vaid see, kui palju neis aastates on elu, on tark inimene öelnud. Ja tegusaid aegu on täis kogu Reinu elu. Ei ole väga kerge juhatada koorilauljaid, kes on asjaarmastajad ega tunne nooti. „Elu parimad aastad olen andnud Tuljakule. Olen koori viinud mitu korda nii kohalikule kui üldlaulupeole. Laulupeolised on tavalauljad, keda peab õpetama kannatlikult a-st b-ni. Kannatust peab olema, et laul selgeks saaks," kerib Rein jutulõnga, iseloomustades oma Sakus tehtud elutööd. Kaks aastat oli Rein õpetaja ka Saku 8-klassilises koolis. Elamistingimused olid neil aastail kehvad: elada tuli Männikul barakis.

a_rt_s_lp.jpg
Rein Tali oli üks Saku laulupäevade eestvedajaid.

Elutee määrab sünd

Saatuse määrab see, missugusesse peresse sünnid. Rein tuli maailma 1947. aastal Tapal kolmelapselise pere esiklapsena. Kodus mängis isa akordioni ja peres oli üsna mitu pilli. Koolis tegutsesid estraadiorkester ja koorid. Rein on Tapa muusikakooli esimese lennu lõpetaja. Kodust alanud muusikaarmastus liitus loodusearmastusega. Koduaknast paistis mets ja hundisilmad välkusid akna taga, kui taskulambist tule peale juhtisid. Soed murdsid maha nii koeri kui lambaid. „Käisin marjul ja seenel. Parimad seenekohad laiusid kinnises sõjaväetsoonis. Panin sõjaväest jäänud riided selga ja et minu pagunid olid samad mis seal paiknenud väeosal, lasti mind sisse ilma propuskit küsimata. Korjasin seeni korvi täis," meenutab muusikaõpetaja noid killukesi nooruspäevadest. Kodumaja lähedalt algasid ka sood ja rabad, mis laiuvad Peterburi teeni. 

Pärast põhikooli siirdus Rein Elleri-nimelisse Tartu Muusikakooli koorijuhtimist õppima. Karm aeg võttis terve teise kursuse sõjaväkke, küsimata õppimisest. „Koolis olid tugevad õppejõud, nagu Johannes Bleive, Richard Ritsing ... Ka koolikaaslastest kujunesid tugevad koorijuhid ja õppejõud, tuntuim neist on Alo Ritsing," elab jutustaja end sisse muusikaõpingutesse Tartus. „Lõpetamise ajal tuli Tartusse palju koolijuhte, et endale muusikaõpetaja „osta". Mulle pakuti õpetajakohta Otepääle. Mina tahtsin aga edasi õppida," õhkub Reinu mälestustest õppimistahe.

Muusika on elu sisu

Konservatooriumi riigieksam tuli sooritada Tuljaku koori ees ja juhatada viit laulu, millest pikem „Kantaat päikesele". Hindajateks olid Kuno Areng, Arvo Ratassepp, Jüri Variste jt. Reinule meenub, et tol ajal oli mehi kooris piisavalt. Rein mäletab, et tundis ka veidike hirmu, sest nõudmised olid kõrged. Riigieksami hindeks oli viis. Pärast seda on muusikamees juhatanud peale Tuljaku veel Kurtnas naisansamblit ja Männiku tehase meesansamblit. Ta on olnud Tallinna Pedagoogilises Seminaris muusikaosakonna juhataja ja juhatanud seal naiskoori.

Tuljakule antud eluaastaid iseloomustab osalemine kõikidel Harjumaa laulu- ja tantsupidudel ja neljal üldlaulupeol. Kui palju vaeva ja tööd see dirigendilt nõudis, näitab tõik, et üldlaulupeole pääses läbi tiheda konkursi.

a_rt_y_lp.jpg
1975. aasta juulis Tallinnas XVIII üldlaulupeol.

Koori kontsertreisid viisid Kesk-Aasiasse, Taga-Kaukaasiasse ja teistesse paikadesse, kuhu okupatsiooni ajal lubati. Soome sõitis Tuljak alles aastal 1989, mindi juba Eesti lipuga, mille kandjaks valiti Rein Tali. 1990ndatel avanesid võimalused kontsertesinemisteks Soomes, Rootsis, Itaalias, Ungaris jm. Nimetet aeg oli koorielus edukas ja tegevusrikas.

Vilistlased ja ukrainlased

a_rt_vil.jpg
Vilistlased tähistasid oma 15. aastapäeva 6. mail 2010 Kiisa rahvamajas. Vasakul taga naisansambli juhendaja Rein Tali.

Tuljaku vilistlased võtsid kätte ja koondusid ansamblisse Vilistlased. Rein Tali juhendamisel on see tegutsenud 1996. aastast alates. Ansambli tegevus on olnud vastavalt võimalustele mõnusalt aktiivne. „Rein on meile olnud suurepärane juhendaja ja sõber, seejuures nõudliksuurte teadmistega muusika alal, täpne ja abistav," iseloomustab ansambli liige Alma Kallion oma juhti. Lauljatele on meelde jäänud Reinu võime lõputult akordioni mängida. Praegu juhatab Rein ka ukrainlaste koori, kes laulab ukraina keeles ja tegutseb Tallinna matkamajas. See on väikese rahvakillu identiteedi säilimise üks viise - viia edasi oma kultuuri emamaast kaugel. Kavva kuuluvad särtsakad kasakalaulud ja rahvalaulud.

Tugi pere näol

a_rt_per.jpg
Abikaasa Õie ning tütred Kristel ja Heleri on Rein Talile ikka toeks olnud.

Mõistev abikaasa Õie ning tütred Kristel ja Heleri on olnud Reinule toeks kirevas muusikuelus, mida ilmestavad sagedased väljasõidud, kontserdid ja õpetamine õhtutundidel. Tütred õppisid ka muusikakoolis, kuigi isa jälgedesse nad ei astunud. Küll on aga muusika üks elu rikkuse allikaid. Rein on Karli (5) ja Kristini (4) vanaisa.

a_hobemark.jpg

Rein Tali sisukat ja töökat elu ning pühendumist Tuljakule on vääriliselt hinnatud. Eesti vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2012 omistati talle Saku valla hõbemärk.