Reisijad teevad Ruhnu lennuvedajale tünga
Saare maavalitsusele saadetud kirjas osutas Avio OÜ juhatuse liige Ülo Mell, et oktoobrist alanud käesoleval lennuhooajal Pärnu- Ruhnu- Kuressaare liinil on massiliseks muutunud käitumismall, kus end lennule broneerinud isik ei ilmu lennu toimumise ajaks kohale, jättes ka vedajat lennust loobumisest teavitamata.
"Sellise käitumise tagajärjeks on olukord, kus liinil opereeriva lennuki ning kaasatud eelarveliste vahendite kasutamine ei ole optimaalne,"osutas Ülo Mell. "Lennuki keskmiseks täituvuseks liinil on ca 35- 45%. Kui siis keegi broneeringu teinuist lennu toimumise ajaks kohale ei ilmu, väljub lennuk pooltühjalt. Selle tulemusel võib kellelgi teisel soovijal jääda sama reis sooritamata."
Avio OÜ palub Saare maavalitsuselt abi probleemi lahendamiseks. Ülo Mell pakub omalt poolt, et mitmel korral broneeringu tühistamise reeglite vastu pahatahtlikult eksinu võiks jääda mingiks perioodiks ilma Ruhnu rahvastikuregistrisse kantud isikutele kehtivast piletisoodustusest.
Markentseima näitena lennuvedaja nörritamisest toob Avio OÜ 25. detsembri kohta, kui lennuk lendas tühjana Ruhnust Kuressaarde, et sealt kaks broneeringu teinud reisijat peale võtta. Kuressaares aga reisijad lennule ei ilmunud. Tühilennu maksumus oli 846 eurot.
Kuna oli tegu pühade ajaga ja teisi lende Kuressaare lennujaam sellel päeval teenindama ei pidanud, tulid ka lennujaama töötajad asjata välja. Olukorra oleks ära hoidnud mõlema reisija õigeaegne telefonikõne broneeringust loobumise kohta.
Avio OÜ teatel on broneeringuga narrimist olnud kümneid kordi, näiteks ühele lennule tuli kuuest broneerijast kohale kaks.
Ruhnu elanik Marten kirjutab vastulausena ruhnlase blogis, et nii tema kui ta lähikondlased helistavad alati ette ja tühistavad oma broneeringu, kui lendamine osutub võimatuks: "Hääl teiselpool liini on alati meeldiv ja sõbralik ja sinna helistamine on ka tore."
Ta arvab, et põhjus, miks broneeringud jäetakse kasutamata ja tühistamata on kaootilisus - otsatu kaos sobimatu lennuilma tõttu, mida sellel hooajal on olnud ikka märkimisväärselt palju: "Me kõik näeme mis ilmakaardil toimub, viimaks ähvardab meid isegi juba orkaa. Ruhnut teenindava pisikese lennuki jaoks piisab juba keskmisest veidi suuremast tuulest, mis puhub vale nurga all maandumisrajale, ning lend ei saa toimuda. Rääkimata udust, lumesajust, hooldamata lennurajast ja sellest kõige hullemast - jäitest. Sel hooajal on olnud neid kõike."
Marteni sõnul kuhjavad ära jäävad lennud ühele poole hunniku inimesi, kes tahavad saarelt ära saada, ning teisele poole hunniku, kes tahavad saarele saada. Kui aga aeg venib ja mitu päeva lennud ära jäävad, siis inimesed, kes saarele puhkama või külla tahtsid tulla ning on iga päev lennujaamas istumas ja ootamas käinud, lihtsalt annavad alla: "Kogu reisimise frustratsioon ja raisatud aeg tekitab tahtmise saata kõik see ülelennu kammajaa kuradile. Sellisest inimlikust pahameelest võib tekkida mõtlematus ning broneering jääbki tühistamata."
Ta lisab: "Meie kohalikud, oleme samuti kannatajad. Tihti oleme jätnud oma reisi tegemata kuuldes, et lennuk on täis, ainult, et hiljem teada saada kuidas istekohti oli tegelikkuses palju ning lennuk lendaski tühjalt. Ma ei välista mustade lammaste olemasolu meie endi seas ja küllap lennujaam teab täpselt, keda süüdistada, kuna neil on nimekirjad silme ees, kuid üldjuhul peaks kohalik austama oma ühendust välisilmaga.Trahvide ja karistuste rakendamine füüsilisel kujul on mõeldamatu. Ehk alustaks suulisest noomitusest inimesele, kes tõesti ei tundu aru saavat, millist kahju tema laiskus tekitada võib."
