Iirimaa loodus on väga ilus, aasta ringi roheline ning pakub üllatavalt kauneid ja meeldejäävaid vaateid.
FOTO: Erakogu
Minu esimene reageering oli, et mina ei taha võõrale maale kolida ja mulle jäi kaks valikut - kas jääda isaga Eestisse või minna õe ja emaga Iirimaale.
Mul lasti rahulikult mõelda, keegi ei küsinud iga päev, et mis su otsus on või kus tahaksid parema meelega olla jne. Kui oli kätte jõudnud aeg, et ema pidi hakkama tegelema kooli otsingutega ja kolimise ettevalmistamisega, teatasin oma otsusest siiski Iirimaale kolida. Tõenäoliselt ei oleks ma muidu kunagi Iirimaale sattunud. Lõpuks jõudiski kätte juuli. Kolimisauto tagurdas meie aeda ning paari tunni jooksul pandi asjad autosse ja tagasiteed enam polnud. Ema lahkus paar nädalat varem ning meie isa ja õega augusti algul. See oli minu esimene lennureis.
Me jõudsime Dublinisse südaööl, ema oli lennujaamas vastas ning tee uude kodusse tundus pikk ja lõputu. Lõpuks keeras auto ühte hoovi, mis oligi meie uus kodu teatud ajaks. Punasest kivist kahekorruseline ridamaja. Hiljem selgus, et terve Dublin on selliseid maju täis - madalad kahekorruselised, enamjaolt punasest kivist majad. Uues koolis
Kool algas 30. augustil ning nii nagu Eestiski hakkasin käima elukohajärgses koolis. Kuna Iirimaal ei ole riiklikke lasteaedu, siis hakkavad lapsed juba alates neljandast eluaastast koolis käima, seega hakkasime koos õega ühes koolis käima. Mina läksin 4. klassi ja õde junior infants (noorem väikelapse) klassi, mis ei ole eelkool. Eelkool on veel enne seda kolmeaastaselt. Alustasin Iirimaal oma õpinguid klass kõrgemal, Eestis oleksin läinud 3. klassi, aga Iirimaal pandi vanuse järgi 4. klassi. Olin õppinud ainult ühe aasta Eestis inglise keelt ning mu õde polnud õppinud ühtegi sõna - nii me siis läksime kahekesi 30. augustil umbkeelsetena uude kooli, mis oli võrreldes Viimsi kooliga imepisike kahekorruseline koolimaja viie klassiruumi ja ühe aulaga. Eraldi klassiruumides oli preschool (eelkool), junior infants (noorem väikelaps), senior infants (vanem väikelaps) ja ülejäänud klassid olid kahekaupa koos: 1.-2. klass, 3.-4. klass ja 5.-6. klass, kelle õpperuumiks oli kooli aula. Kooli teisel korrusel oli üks õpperuum ja raamatukogu ning selles õpperuumis olen õppinud kõik kolm aastat.
Iirimaa on katoliiklik riik ning üldjuhul tegutsevad kõik koolid kiriku juures. Koolitundide alguses on ühised palvetunnid ning kirikuõpetaja käib usutunde andmas. Enamasti on poiste ja tüdrukute koolid eraldi. Meie kool on küll kiriku juurde asutatud, kuid mitte nii katoliiklik. Meie koolis ei ole hommikusi palvetunde ega usuõpetust. Seda saavad ainult need lapsed, kes tahavad, ja nendel on siis eraldi tunnid kirikuõpetajaga. Teistsugused kombed
Meie koolis õpivad poisid ja tüdrukud koos. Olles tulnud Eestist ja käinud juba kaks aastat iseseisvalt hommikul kooli ja pärast kooli koju, oli mulle algul võõras, et keegi peab kogu aeg mind viima ja võtma, aga Iirimaal ei ole alla 11aaastastel lastel lubatud üksi kodus olla ega ka kooli minna ja sealt tulla. Kooli väravad tehakse 8.30 lahti ning lapsed peavad koolis olema 8.45, siis on aeg, kus õpetaja saab individuaalselt lastega tegelda ja kell 9 hakkavad tunnid.
Kui tunnid algavad, pannakse uuesti väravad kinni ning need avatakse koolipäeva lõpus. Koolipäeva lõpuks on kaks aega - kell 13.10 lõpetavad väiksemad ja 14.10 suuremad alates 1. klassist.
Kooli väravad avatakse 13.05 ja uuesti 14.05. Tundide lõpus liigub iga klass koos õpetajaga kas koolihoovi või fuajeesse ning kui õpetaja näeb lapsevanemat või lapsehoidjat, lubab ta lapsel lahkuda. Kui kedagi vastas ei ole, siis helistatakse lapsevanemale ja laps jääb kooliruumi ootama, üksinda lastakse liikuda ainult 6. klassi lastel, kes on 12 aastat vanad.
Kuna ema käis tööl, siis esimesel aastal oli meil õega lapsehoidjaks filipiinlanna Wendy, kes oli väga tore ning tegi meile aeg-ajalt ka filipiini toite.
Need oli huvitavad, aga me olime harjunud teistsuguste toitudega. Teisel kooliaastal oli meil eestlasest au pair ehk lapsehoidja, kes elas meie juures.
Temaga sain teha ka eesti õppimisi. Kuna olin soovinud jätkata Eestisse naastes oma klassiga, siis õpin ka Eesti õppekava järgi ja käin Eestis olles kontrollimas. See ei ole küll kerge, aga kuna olin sellise otsuse teinud, siis taganeda polnud enam kusagile. Eks nii mõnigi kord on olnud õppimiste juures pisaraid ja riide emaga, kes ikka korrutas, et tegin selle otsuse ju ise ja ei õpi kellelegi teisele, vaid iseendale.
Aga tänu Viimsi Kooli klassijuhatajale ja teistele aineõpetajatele olen siiani hakkama saanud ja lohutuseks ütlen endale ikka, et sügisest alates on vaja õppida ainult ühe kooli õppimisi. Kaks kooli korraga
Kui iiri koolis oleks sama süsteem nagu Eestis, siis tõenäoliselt ei oleks võimalik õppida kahe kooli õppimisi. Siin Iirimaa koolis antakse nädala õppimised korraga, st igal esmaspäeval antakse terve nädala ülesanded. Kõik töövihikud on üles ehitatud nädalate kaupa ja sa tead, et neljapäeva õhtuks peavad olema kõik nädala ülesanded tehtud. Näiteks matemaatika töövihikus on iga päeva kohta tulp ülesandeid, sa võid need ära teha korraga või päeva kaupa, täpselt sama on inglise keelega. Mõnel päeval annab õpetaja juurde õpikuülesandeid, aga kodutööd ongi ainult matemaatikas ja inglise keeles. Siin koolis ei ole nii palju erinevaid aineid kui Eestis ning tunni pikkused on samuti erinevad.
Meil on siin kaks vahetundi, üks pikem kui teine ning üldjuhul on pikk vahetund mõeldud söömiseks. Siin koolides ei ole sooja lõunat, ema pakib meile õega kaasa igal hommikul lunch box´i (lõunapajukikese), mida igaüks sööb oma laua taga. Vahetundide ajal ollakse üldjuhul õues, kui vihma sajab, siis vaadatakse siseruumides filme. Iirimaa koolisüsteemi järgi lõpetan ma sel aastal põhikooli ehk 6. klassi. Edasi minnakse kolledžisse ja sinna saadakse katsete alusel, seega kõik minu klassikaaslased tegid kevadel kolledžikatseid.
Tunniplaani kui sellist siin koolides ei ole. Kolm aastat Iirimaal elamist on mulle juurde andud palju teadmisi, olen õppinud tundma teise riigi kultuuri ja räägin vabalt ka üht võõrkeelt.
Vahest on isegi lihtsam öelda mõnda asja inglise kui eesti keeles, sest inglise keeles saab mõne asja ära öelda ühe sõnaga, aga eesti keeles pead pikemalt seletama. Minu noorem õde ei teagi paljusid sõnu eesti keeles, kuna ta oli 4aastane, kui Iirimaale tulime ning tal polnud veel täielikku eesti keele sõnavara. Õpime siin ju inglise keeles ja meie sõbrad on kõik inglise keelt kõnelevad lapsed. Lumi tõi kaose
Minu meelest kõige toredam traditsioon on siin halloween. Juba varakult kaunistatakse majad ning kui lõpuks on käes halloween, siis on tänavad erinevas vanuses kostümeeritud lapsi täis ning kõigil kommikotid käes. Tavaliselt sööme me neid komme jõuludeni ja kauemgi. Kui halloweeni asjad akendelt ära kaovad, tekivad sinna jõulukaunistused -1. novembrist alates on Iirimaa juba jõuluehteis.
Ainuke, mida me siin õega igatseme, on lumi. Esimesel aastal tuli novembri lõpus korraks lumi maha, aga see tõi kaasa kaose. Kool oli kinni ning ühistransport ei liikunud, vesi võeti õhtul alates kella 19st ära ja tänav oli autodest tühi. Neil ei ole ju talvekumme nagu meil Eestis. Meie aga nautisime seda aega, sest meil olid talveriided kaasa võetud.
Riigipühasid on neil ka rohkem, peaaegu iga kuu on üks esmaspäev vaba ja koolivaheaegasid on põhikoolis rohkem kui Eestis. Erinevalt eesti koolilastest puhkame me ka veebruaris ühe nädala ning kevadvaheaeg on meil kaks nädalat.
Kuid meie kool lõpeb ka alles juuni lõpus. Kui mingi riigipüha satub nädalavahetusele, siis see puhatakse järgi, s.t esmaspäev on tavaliselt vaba.
Meie pere jaoks oli ehk kõige raskem kohaneda siinse toidulauaga. Siin ei ole musta leiba ning saia süüakse peaaegu igal toidukorral. Poodides on tohutu suured letid saiu, aga leiba pole. Samuti ei ole siin viinereid ega keeduvorsti, neid käime ostmas vene või poola poodides ja kõige rohkem tunnen puudust hapukoorest ja pelmeenidest. Ka neid käime ostmas vene poodidest.
Iirimaal elab palju eestlasi. Sügisest alates käime õega eesti koolis Iirimaal, kus ka meie ema on vabatahtlik õpetaja.
Kool toimub kord kuus pühapäeviti, kui eesti lapsed kokku saavad ja õpivad eesti keeles rahvakalendrit tundma. Õppetöö toimub eri vanusegruppides ning koolis käib ligi 80 last. Osade laste kodukeel on inglise keel ja neil on väga raske. Neli aastaaega kogu aeg
Geograafilise asetsuse järgi peaks olema Iirimaal elada väga mõnus, kuid tegelikkuses on see raske, sest sa kunagi ei tea hommikul, mida selga panna. Siin ei ole neli aastaaega nagu Eestis, vaid sa pead iga päev olema valmis neljaks aastaajaks. Suve kui sellist meie mõistes ei ole, sest üle 18 kraadi termomeeter ei tõuse ja kuna on tegemist saareriigiga, siis vesi ümbritseb igalt poolt, aga ujuda ei saa, sest vesi on külm. Meres küll käiakse ujumas, aga kalipsodega.
irimaa loodus on väga ilus ja aasta ringi roheline. Oleme perega kolme aasta jooksul terve Iirimaa läbi reisinud ja loodusvaateid on palju, mis meelde jäävad. Kõige ilusam aeg Iirimaal on kevad, kui kõik õitsele puhkeb ja peale pikka pimedust ja vihmaperioodi saabub päikesepaiste ning soojus. Iga kord, kui keegi küsib, et kas ootan juba kojunaasmist, siis vastan kindalt jaatavalt.
Kuigi mul on tekkinud siia sõbrad ja tuttavad, on oma kodu see, kuhu tahan tagasi. Olles kodunt eemal, hakkad mõistma selle väärtust ja oskad hinnata seda, mis sul on.
Elades Eestis sai pahandatud, et miks talv ei lõpe ja miks nii külm peab olema, olles nüüd sellest eemal igatsen seda taga. Ikka sai Eestis olles unistatud, et võiks kuskil mujal maailmas elada, sest seal on ju kindlasti parem. Olen nüüd elanud Eestist eemal mujal maailmas ja ma ei saa öelda, et siin oleks parem kui Eestis.
Kindlasti hakkan Eestis olles puudust tundma lahketest ja sõbralikest inimestest, kes siin tänaval isegi liiga lähedalt mööda minnes juba vabandavad. Nad alati naeratavad vastu tulles, isegi kui oled võõras.
Tore oli lahkuda, sest kõik uus ja huvitav ootas meid ees, aga veel toredam on tagasi tulla, sest vana ja hea on siiski parem. Loeme vaikselt kogu perega juba päevi, mil taas kord kolimisauto meie aeda tagurdab ja asjad peale paneb ning kindlasti ei tundugi pikk tee lennujaama enam nii pikk. Rebecca
12 a