Veebruarikuu viimasel päeval kogunes KSK järjekordsele klubiõhtule, kus teemaks oli väikeõlletootjate ja käsitööõllede hindamine ning sellega ühtlasi tolle alaga tegelevate inimeste töö tunnustamine ja ka mõõdukas propageerimine. Hinnati üheksa tootja õlut kümne palli süsteemis. Hindajaid oli kokku 29. Nende hulgas ka külalishindajad Soomest ja Ukrainast.

Oli päris tegemist, et õllevahus, värvitoonis, maitses enamvähem objektiivselt orienteeruda. Pudelisildi kujundusele hinde panemine oli juba mõnevõrra lihtsam.

Seejärel asus komisjon punkte kokku lööma. Õige pea selgus, et hindajad olid suupärasemaks tunnistanud õlle nimega Lumelausuja, mis on Sauel asuva pruulikoja Õllenaut toode. Lumelausuja tunnistati ühtlasi ka parimaks väikeõllepruuli õlleks. Parima käsitööõlle tiitli pälvis Blackmouth cur Lehe pruulikojast.

Parimatele pandi kaela klaasist medalid, mis olid tehtud ülessulatatud õllepudelitest, valmistajaks oli Rakvere klaasikunstnik Riho Hütt. Et õlleguru Karmo Tüür on Tartu Ülikoolis õppejõud, siis tekkis ka pilapajatajatel idee ristida hindajatele antud tunnistus magistritaseme kinnituseks ning see lubas ka välja anda vastav tunnistus õlleülikooli lõpetamise kohta. Elurõõmus saunaseltskond võttis selle aplausiga vastu!

Õllemaailm elab üle muutusi

Nagu Karmo Tüür rääkis, on paljudes riikides hakanud levima tendents, mis ei soosi enam suurtootjate õlut, otsitakse teistsuguseid maitseid, looduslähedust, pehmust, emotsioone. See kümmekond aastat tagasi alguse saanud suund levib üha kiiremas tempos ja aina laiematele laiuskraadidele, seda peamiselt Euroopas, kus õllepruulimisel on pikk ja väärikas ajalugu. Väikepruulide toodang on juba jõudnud riiklikku registrisse. Eestis on selliseid tootjaid neli - Pihtla, Põhjala, Õllenaut ja Raba.

Hindamisest osa võtnud Soome ajakirjanik Mikko Savikko ütles, et Eestis on õllekultuur päris heal tasemel, aga siiani laiutavad ikka veel ülikanged „piiritusõlled", mis pealegi plastikpudelitesse villitud ja millele on juba tekkinud isevärki „hindajad".

Käsitööõlledel on tekkimas oma tarbijaskond. Kuna nende tootjaid on arvukas seltskond, siis on õige margi leidmine suhteliselt lihtne.

Ainus asi, mis levikut võib ahendada, on tagasihoidlikum tootmismaht. Eks ka siin hakkab mõju avaldama turu suunav käsi. Õllesõprade maailm ei hooli enam monopolistlikest hiigeltootjatest, poolehoid kaldub aina enam õlledele, mis niiöelda kõnetavad inimest, soovides talle lõõgastavaid hetki.