Foto: Andres Putting

See sobib suurepäraselt kompostimiseks. Muru viimane niitmine tehke tavalisest veidi kõrgemalt.

Murus olevaid hõredaid kohti täiendage muruseemnega, enne rehitsege maapind raudrehaga kobedamaks. Muru sammaldunud kohtadele külvake samblaeemaldusvahendit, seejärel riisuge kuivanud sammal välja, kobestage maa ja külvake uus muruseeme.

Uue muru ettevalmistustööd tasuks teha septembris, et muru saaks kevadel kohe maha külvata.

Öökülmade eest katta õitsvad suvelilled kattelooriga, nii jätkub õieilu kauemaks.

Kolletuvate suvelillede asemele istutage lilleanumatesse eerikad, kanarbikud, ilukapsad, viltlehed, sügisastrid, krüsanteemid.

Kui niiske ilmaga noorte peenrarooside võrsed keerduvad ja neile ilmuvad punased plekid, on tegu ebajahukastega. Haigust saab pidurdada, kui pritsida taimi Previcuriga. Kaevake välja krüsanteemipuhmad ja viige kasvuhoonesse, et nende õitseaega pikendada.

Esimeste öökülmade saabudes kaevake välja gladioolid, daaliad, mugulbegooniad, kannad jt külmaõrnad taimed. Puhastage sibulad-mugulad-juured mullast, kuivatage need õhurikkas kohas ning pange talveks hoiule. Pange mulda lillesibulad. Õige on istutada sibulad nii, et sibula peale jääks kolme sibula paksune mullakiht. Alustada nartsissidest, mis vajavad juurdumiseks sooja mulda, veidi hiljem krookused, hüatsindid, siniliiliad ja tulbid. Sügisel panna maha ka liiliad, sest nad vajavad juurdumiseks jahedust. Ilusa värvilaigu saamiseks istutada ühte gruppi rohkem sibulaid.

Algab hea istutusaeg, sest on jahedam ning niiskem. Istutage uusi viljapuid ja marjapõõsaid, ilupuid ja -põõsaid, maasikaid, vaarikaid. Paljasjuurseid lehtpuid ja -põõsaid istutage alles siis, kui lehed tulevad juba kergesti lahti. Marjapõõsaid istutades pange must sõstar 5-10 cm ja punane sõstar u 5 cm sügavamale, kui nad puukoolis kasvasid. Hea aeg on ka püsilillede istutamiseks. Mida kergem on muld, seda julgemalt võib sügisel istutada. Kui maa on aga liigniiske ning savine, on parem see töö jätta kevadeks. Istutage ka elulõngu. Kaevake suur auk, mis täitke viljaka mullaga. Juurekael jätke 5-10 cm mulla alla, et maa-alustest pungadest saaks taim kasvatada uusi varsi.

Külma suhtes tundlike taimede istutuse võiks jätta siiski kevadeks.

Korrastage püsitaimed ja peenrad. Lisage vajadusel peenardele uut mulda või komposti.

Ilupuude ja põõsaste väetamine tehke septembri esimesel poolel, hilisem väetamine vähendab talvekindlust. Väetamiseks kasutage lämmastikuvaeseid sügisväetisi.

Mitte lasta sügis- ja taliõuntel puu otsas üle valmida, sest siis nad ei säili hästi. Korjata nad ära veidi enne valmimist ehk koristusküpsuse faasis.

Iga päev korjata ploomi- ja õunapuude alt ning okstelt riknenud vilju ja matta nad maha, et takistada haiguste levikut.

Kui marjapõõsaste lehed on kahjuritest rikutud, ärge pange neid komposti, vaid põletage.

Kahjuritest lahtisaamiseks tuleks sügisel koguda kokku kahjustatud lehed ja muud taimeosad ning kevadel taimi pritsida.

Õhutada kindlasti kasvuhoonet, sest sügisese niiskusega hakkavad kergesti levima seenhaigused.

Tomatil ja kurgil eemaldada järjepidevalt vanad koltunud lehed.

Ise olen toiminud nii: märgates tomatil esimesi niiskusest kahjustatud lehti, olen murdnud ära enamuse tomati lehtedest, jättes järgi vaid 3 viimast ülemist lehte. Taime elutegevus jätkub, aga saak valmib palju ühtlasemalt.