Sotsiaaltöötaja: minu töös ei ole kergeid lahendusi
Milliste elanike gruppidega Kodukandi küsimustele vastab valla sotsiaalala spetsialist Siiri Sammel tuleb valla sotsiaaltöötajail tegelda?
Valla sotsiaaltöötajad tegelevad lastega, noortega, tööealiste inimestega, vanuritega. Neile lisanduvad veel need, kes vajavad hoolekande teenuseid.
Kellele neist langeb töö raskuspunkt?
Lastekaitsespetsialist tegeleb rohkem lastega. Kõik, mis puudutab perede probleeme või siis vanemate inimeste probleeme, need on otseselt seotud sotsiaalala tööga.
Kadrina vallal on ka Undla külas asuv hooldekodu. Kuidas on seal lood klientide teenindamisel? Millised on elamistingimused seal? On olnud juttu ka uue, ajakohase hooldekodu rajamisest Kadrinasse.
Sellele viimasele küsimusele ei saa ma vastata, selleks on meil teised inimesed, kes otsustavad. Loomulikult võiks meil olla uuem ja kaasaegsem hooldekodu, kus ühes hoones oleks koos nii inimesed kui ka nende teenindamiseks vajalikud tingimused. Praeguse seisuga on hooldekodus 47 hoolealust.
Nendest 17 on oma valla inimesed, ülejäänud on teistest omavalitsustest. Ja mitte ainult ümbruskonna omavalitsustest, vaid neid on ka kaugemalt, isegi Tallinnast.
Mis neid kaugelt siia toob?
Arvan, et soodne kohatasu, mis on Tallinna omast odavam. Aga kindlasti mängib oma osa ka hea teenindus. Kindlasti on hoolealuste hulgas ka neid, kel omaksed-sugulased elavad lähikonnas või on hoolealune olnud kunagi seotud siinse kandiga. Tähtis on see, et hooldekodu töötajad teevad oma tööd südamega, mida ju kõik hoolealused ka ootavad.
Kui palju inimesi vallas saavad toimetulekutoetust? Milline on tendents: kas selle saajate arv näitab kasvu või on stabiilne?
Selle aasta märtsikuus sai 68 leibkonda toetatud. Toetuse saajate arv on eelmise aasta detsembriga kasvanud. Aga käesoleva aasta esimeses kvartalis (jaanuar-märts) on toimetulekusaajate arv olnud stabiilne: jaanuaris 63, veebruaris 67 ja märtsis 68 leibkonda. Ma arvan, et kevad-suvisel perioodil toetusesaajate arv väheneb, aga sügisel tõenäoliselt hakkab jälle suurenema.
Kuidas käib koduste abivajajate aitamine? Kes sellega tegeleb?
Ennekõike tahaksin öelda, et koduste abivajajatega tegelevad oma pere liikmed. Pere peab tagama oma liikme igakülgse toimetuleku ning paljud pered on selle probleemi nõnda ka lahendanud. Kuid meil on olemas ka koduhoolduse teenuse osutamise võimalus, mida vald ostab MTÜ Kadrina Päevakeskuselt. Seal on koduhooldaja, kes siis abivajajatega ka tegeleb. Osadega neist tegelevad sotsiaaltöötajad veel eraldi ning mõnele puudega inimesele on määratud hooldaja.
Kas need hooldajad on palgalised?
Ei, nad ei ole palgalised, nad saavad hooldajatoetust. Rahaliselt on see küll väga väike, kuid hooldajatoetuse saajal on võimalik saada sotsiaalkindlustus, kui tal ei ole seda muudel alustel. aga sellega seoses on antud muud garantiid, nagu haigekassa teenus jne. Kuid hooldaja võtab endale ka vastutuse hoolealuse igakülgse toimetuleku ja hooldamise eest.
Kui palju vallas neid hooldajaid on?
Neid on vallas kokku 27. Tingimuseks on see, et nii hooldatav kui ka hooldaja peavad elama valla territooriumil ning vajaduse korral peab hooldaja olema alati kättesaadav.
Mis on selleks põhitingimuseks, et inimest on vaja hooldada?
Põhiliseks eeltingimuseks on ikka raske või sügava puude olemasolu.
Aasta-aastalt on meie riigis kasvanud puudega inimeste arv. Sotsiaalministeeriumi kodulehel on avalikuks tutvumiseks andmed, mis näitavad, kui paljudele on möödunud aastal määratud puude raskusaste. Neid on ümmarguselt 10 % rahvast ehk 134 000. 56 % neist on eakad. Milline on olukord Kadrina vallas?
Vastavalt delikaatsete isikuandmete kaitse seadusele, ei ole võimalik avaldada konkreetseid andmeid nende inimeste kohta. Seepärast ei saa ma seda küsimust faktidega iseloomustada. Kuid küllap on lugejad ise näinud või kuulnud, et meil on puudega inimesi, nii laste kui täiskasvanute hulgas ja see olukord valitseb ka meist enam arenenud riikides.
Perede toetamine perena kasvamisel on Eesti riigi üks prioriteetidest. Nii väidavad ka meie poliitikud. Lastega perede elu kujundavad riigi kõrval oluliselt ka kohalikud omavalitsused. Mida pakub Kadrina vald peredele toetuste ja teenustena? Milline on vajadus nende järele?
Toetuste ja teenuste pakkumisel lähtutakse ikka igast konkreetsest inimesest või ka perest eraldi. Lähtuvalt konkreetsest olukorrast tehakse kaalutletud otsus, mis oleneb konkreetsest olukorrast. Teenustest, mida me pakume, nimetaksin nõustamist, sealhulgas psühholoogilist nõustamist. Viimase puhul kasutame Kadrina kooli psühholoogi kui ka väljastpoolt kutsutud psühholoogi abi. Osutame ka võlanõustamise teenust, pakume transpordialast abi, oleme vähesel määral kasutanud tugiisiku teenust lastega peredele, eluaseme teenust lastega peredele, õpilaskodu teenust, mis on küllalt oluline.
Kuid on olemas ka toetused valla eelarvest. Üks näide on põhikooli riiklikule toidurahale, kui sellest ei jätku, lisaraha maksmine, sest vastasel korral peaks lapsevanem selle vaheraha maksma. Inimeste abistamisel ei tahaks me üldreeglina aluseks võtta standardeid, vaid ikka konkreetse olukorra ning vajaduse. Kui lasteaialapse toiduraha ei suuda raskustes lapsevanem tasuda, siis saab ta esitada avalduse ning jällegi konkreetsest olukorrast lähtudes püüame võimaluste piires neid avaldusi rahuldada.
Vanemate ja laste suhted. Kuidas aidata kaasa, et omavahelised suhted ja infovahetus oleksid korras, et ei tekiks probleeme?
On väga oluline, et vanemad inimesed räägiksid pereringis oma muredest ja probleemidest rohkem oma lastele. Vanem inimene püüab raskusi tihti ise üle elada, ei taha n-ö lapsi tülitada või muremõtetega teisi koormata. Tegelikult on lapsel õigus seda teada. Jagatud mure on ju pool muret. Näiteks poeg või tütar märkavad, et miks ema enam üksinda õue minna ei saa? Millest on see tingitud? Milline oleks abi sellisel juhul? Soe ja toetav suhe aitab perekonda kohaneda uute olukordadega, mida vananemine paratamatult endaga kaasa toob.
Alates 1. juunist 2013 saab omavalitsustele esitada taotlusi vajaduspõhise peretoetuse saamiseks. Selle toetuseliigi määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
Need toetused makstakse riigieelarvelistest vahenditest. Väljamaksmine algab 1. juulist 2013. Mida peavad tegema pered, kes soovivad seda toetust saada?
Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.
Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2013. aastal perekonna esimesele liikmele 280 eurot kuus.
Igale järgnevale vähemalt 14- aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 140 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kuus.
Vajaduspõhise peretoetuse suurus on alates 1. juulist 2013 kuni 2014. aasta lõpuni
9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.
Alates 2015. aastast toetuse suurus kahekordistub. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel. Lisaks vajaduspõhisele peretoetusele võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest.
On ju olemas ka volikogu sotsiaalkomisjon.
See komisjon käib koos korra kuus. Sinna on kutsutud ka valla sotsiaaltöötajad, et ühiselt tööasju arutada. Sotsiaalkomisjon (komisjoni esimees on Laili Konist) aitab lahendada kodanike taotlusi, annab soovitusi, võtab seisukohti jne. Meie koostöö komisjoniga on tihe ja asjalik. Koostöö on tekitanud arusaamise, et me, st sotsiaaltöötajad, ei ole üksi oma probleemidega, et meile on olemas laiem toetus
Kui nüüd üldisemalt rääkida, mida oleks öelda?
Üldiselt on nii, et me näeme elu tumedamat poolt. Otsuste eest peame ise vastutama, aga otsused puudutavad elavat inimest. Oma kaheksa-aastase sotsiaaltöö kogemuse põhjal võin öelda, et valdavas osas elu kergemaks ei lähe. Liialt on ka bürokraatiat ja usaldamatust. Kuid ühiste jõududega suudame mõnegi raskuse paigast nihutada.
