• Haabneeme staadion.

• Randvere küla spordiväljaku rajamine.

• Tammneeme küla spordiväljaku rajamine.

• Püünsi küla laste mänguväljaku rajamine.

•  Pärnamäe küla laste mänguväljaku rajamine.

• Leppneeme sadamas purjespordikooli avamine. Avatakse kevadel 2013. Haabneeme staadionist kõneles abivallavanem Trei pikemalt, nimetades seda üheks suuremaks vigade paranduseks. "Oleme püüdnud lahendusi otsida," sõnas Trei. Lihtne oleks võtta laenu, kuid küsimus on valla laenuvõimekuses ja olemasolevates kohustustes. Küsimus on ka kohaliku omavalitsuse finantsüksuse seaduses, mis käsitleb laenutingimusi, rääkis Trei. Vald on laene võtnud koolimajade ehitamiseks, lühikese aja jooksul on valla elanike arv kiiresti kasvanud ja vajadus lasteaedade ning koolikohtade järele on suur. Juba aastal 2014 tekib koolikohtade defitsiit ning uuest Randvere koolist, mis tuleval aastal uksed avab, jääb siis väheks. Ka Haabneeme vajab juurde 400 koolikohta. Kõige tõenäolisemalt saab Karulaugu kool juurdeehituse, arvas Trei. Koolihoonete rajamine aga lükkab paratamatult staadioni ehitamise tahaplaanile.

Siiski, ka staadioniga tegeldakse. Haabneeme staadioni esialgne projekt on tehtud lihtsamaks, sest staadionita on koolidelgi kehalise kasvatuse õppekava täitmine probleemne. Randvere kooli tulevikuvõimalusteks jäävad staadion, ujula jm. Uue spordikoolide ja -klubide pearaha süsteemi kohta, mis sellest aastast kehtima hakkas, avaldati nii poolt- kui vastuarvamusi.

Endine tippsportlane, Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige Jaak Salumets soovitas pearaha ümber jagada ja teha valikuid. Samas pidasid treenerid Tanel Einaste ja Alo Ojassalu olemasolevat pearahasüsteemi heaks. Tallinna Ülikooli õppejõu Kaarel Zilmeri sõnul pole ideaalset süsteemi olemas. "Meie vallas on väga hea treenerite kaader ja süsteem on läbipaistev," hindas Zilmer.

Kuid tema sõnul saabub probleem siis, kui kerkivad tähed, kellel tulevad saavutused, kuid kelle toetamiseks pole enam võimalusi, sest pearaha on väike. "Noortel on tippsporti omavalitsuse toel väga raske teha," nõustus külalisena ümarlaual osalenud Tallinna linna noorsoo- ja spordiameti esindaja Janek Küppar. Rahamure puudutab sedagi küsimust, kuidas hoida kinni noori treenereid, et nad ei läheks ära välismaale.

Omaette teemana tõstatus ka probleem, mis saab spordilapsest edasi, kui ta põhikooli lõpetab ning on jõudnud kohalikus spordiklubis tublile tasemele. "Siis peab ta kuhugi edasi minema, sest edasi tuleb saavutussport," rääkis ujumistreener Enn Lepik, kelle paljudest tublidest õpilastest on saanud harrastussportlased.

Millised on aga noore võimalused, kui pole enam Tallinna spordiinternaatkooli - kuulsat TSIKi, kust võrsusid kunagi paljud tipud, kes üle Eesti Tallinna õppima ja sportima tulid? Sellele küsimusele polnudki vastust. See peaks juba kuuluma Eesti Olümpiakomitee (EOK) lahendatavate probleemide hulka, sest EOK peaks vastutama kogu Eesti tippspordi eest.
_____________________________________________________

Sporditegevuse Toetamine 2012. a

1260 last/noort 65 spordiklubis Valla eelarves toetusteks 278 250 €.

Sporditegevuse toetamise lähteandmed 2013. a 1296 last/noort 69 spordiklubis. Valla eelarve projektis 278 250 €.