Foto: Ilmar Saabas

Kui ma mõned päevad tagasi töölt tulin ja bussile kiirustades juba etteruttavalt mõtlesin, et ehk jääb veel aega õhtul mõnusat suveilma nautida ja ehk jõuaks veel mõne peenra enne sääskede rünnet ära rohida, võtsid mõtted mu peas aga hoopis teise pöörde. Saatse bussijaama jõudes, valdas mind meeletu kurbus ja ahastus, sest kuulsin seal prügikastide kõrval katkistest prügikottidest nähtavate kasutatud piknikujäätmete kurba sosinat - korista mind ära. Tuli meelde oma esimese klassi lugemikust tuttav lugu, kus mahavisatud kõneleva paberitüki kõnet kuulis vaid klassis üks laps.

Saatse bussijaamast vist võiks kuulda lausa karjuvat appihüüet, et jätke ometi järgi ja ärge tooge oma isiklikku prügi oma koduküla prügikonteinerisse. Miks peaks kellegi piknikujäätmeid koristama töötuks jäänud inimene, kes ise ei saa võibolla endale ühtki piknikuõhtut suvel lubada.

 Mõelgem korrakski, kuidas mõjub selline bussijaama ümbrus võõrastele, kes tulevad vaatama Saatse kirikut, muuseumi ja oma kodukohta. Ilmselt ei ole keegi meie üle enam uhked, sest mõned tilgad tõrva rikuvad ära ju kogu meepurgi.

 Olgem mõistlikud ja hoolivad! Nautige suve ja mõelge ka natukene teistele. Tuletage meelde oma esivanemate elutarkusi ja püüdke ikka elada oma elu ausalt ja väärikalt.