Foto: Kaja Tina Meie Keskel

Sääsed ründasid meid armutult, aga suuremaks mureks pidi olema hoopis rikkiläinud murutrimmer, mida Ülle veel sel nädalal remondist kätte loodab saada. Siis jõuab enne surnuaiapüha veel ka rohulapid üle käia.

Esimestel tööaastatel oli abiks võtta töötuid, kes aitasid käestlastud põõsaid ja hekke välja juurida, kabeli tagust võssakasvanud kalmistuala puhastada ja teid sisse lükata. Viimasel ajal ei ole töötute abi enam kasutada ja nii peab üks naisterahvas kõigega toime tulema.

Üldiselt käivad inimesed oma lähedaste haudu üsna kenasti hooldamas. Juhtub aga, et kui mõni vanem memmekene meie hulgast lahkub, jääb temast maha terve rida hauaplatse, mida nooremal rahval ei ole aega koristamas käia. Need siis jäävad samuti kuidagi iseenesest Ülle hooleks. Mõni, kes ei ole ammu oma lähedaste hauda külastanud, ei ole siis lõpuks surnuaeda tulles hauaplatsi äragi tundnud. Kord olla pöördutud vallamajjagi, et kadumasaanud vana hekki tagasi nõuda.

Inimesed panevad prügi maha, kuhu juhtub, on Ülle murelik. Kevadel koomale lükatud ja koristatud loodusliku prügi mahapanemiskoht on keelusiltidest hoolimata otsaga surnuaia alale tagasi jõudmas. Ei viitsita prügikonteineritesse viia plastikust või klaasist küünlatopse. Konteinerisse satuvad hoopis okkad ja lehed. Surnuaia veerele tekivad aegajalt ka olmeprügi ja remondijäätmete hunnikud. „Justkui teeksid kadunukesed remonti või vaataksid ohtralt televiisorit, et neid peab aina välja vahetama," ütleb Ülle talle omase huumoriga.

Jõudumööda on püütud koostada maetute ja hauaplatside kohta andmebaasi. Suur abi oli õpilasmaleva lastest, kes paar suve tagasi surnuaia rida realt läbi käisid ja kõik kirja panid, mis ristidelt ja hauakividelt lugeda oli. Ülle on tegelenud sellest tööst jäänud lünkade täitmisega - ristidel ju sageli pealdist ei olegi. Ühel päeval siis peaks olema võimalik arvuti abil üles leida mõne lahkunu unustatusse jäänud hauda või valida hauaplatsi.

Tänavu 1. aprillil täitus Üllel surnuaiavahi kohale asumisest kümme aastat.

Meie surnuaed on hooldatud ja korras, ja mitte ainult hauaplatse üksikult võttes, vaid ka teed ja murulapid. Tööriistakuuri juures on alati vajalikud tööriistad võtta, kuigi, eks neid ole ka minema „jalutanud". Kel on olnud matustega tegemist, teab, et Ülle on alati kättesaadav, abivalmis ja vastutulelik.

Üllel jätkub südant ja silma vanade ristide ja viltuvajunud puudegi jaoks. Kui annab midagi nende hoidmiseks ja sirgemaks lükkamiseks teha, siis seda Ülle ka teeb. Meie ilusat surnuaeda ja kabelit on märganud ka meie külalised kaugemalt. Et see nii jääks, selleks saame ka igaüks ise midagi ära teha. Üllele aga jõudu ja jaksamist edaspidiseks!
____________________________

IISAKU SURNUAIAPÜHA
toimub 24. juunil
algusega kell 12.00