Flexa Eesti Asi juhatuse liikmed Jens Gammelby ja Marianne Paas esinemas juubeli puhul Viru-Nigula tehases. Foto: Enn Mälgand
FOTO: Kodukant
20 aastat tagasi võttis üks Taani ettevõte julguse ja tuli oma tootmise ja spetsialistidega Eestisse, et siin välja arendada oma mööblitööstus. Üle on elatud erinevaid aegu, ettevõte töötab tänasel päeval edukalt, annab tööd sadadele siinsetele inimestele ja tõestab ennast rahvusvahelistel turgudel. Kui suuremahuline on see tootmine, mis asub Eestis?
Eestis on meil kaks tehast - Kadrinas ja Viru-Nigulas. Meie emaettevõte asub Taanis, meil on temaga tihe koostöö ning sealtpoolt jälgitakse ka meie siinseid tegemisi.
Kaks Eestis olevat tehast moodustavad ettevõtte, mille nimeks on Flexa Eesti AS. Kui vaadata sisulise poole pealt, siis Viru-Nigula tehas on voodite tootja, Kadrinas tehakse kappe, toole, aksessuaare jm.
Juhatuses on ametid ära jagatud: mina olen finantsdirektor ja juhatuse liige, minu alluvuses on kõik tugiteenused, mis teenindavad ettevõtte kõiki tootmisüksusi: finants-, juhtimisarvestus, infotehnoloogia, personaliarvestus. Mina olen siin (so Kadrina tehases-toim.) kogu aeg majas. Teine juhatuse liige Jens Gammelby tegeleb tootmisega, varumisega, kohtub tarnijatega jne. Meil on tehastes võrdsed volitused. Jensi põhikodu on Taanis. Tal on seal ka kontserni (emaettevõtte) ees kohustusi.
3-4 aastat tagasi oli meil tootmisüksusi oluliselt rohkem kui praegu. Möödunud majanduskriisi ajal otsustati kinni panna või ära müüa kõik need ettevõtted, mis ei olnud otseselt seotud põhitegevusega.
Toimus ümberstruktureerimine. Endistest komponente tootvatest tehastest said valmistoodangut andvad tehased. Mul on väga hea meel, et asjad lähevad ülesmäge. Kas teil on ka allhankijaid?
Jah, vähesel määral kasutame nende abi. Aga päris algus... Millal see oli?
Algas kõik Viru-Nigula kandist, kus leiti olevat sobiv koht tehase rajamiseks, sest asupaik ise on ju liiklusteede ääres, lähedal asub Kunda linn. Ehitati 11 km pikkune elektriliin vooluga varustamiseks.
26. aprillil 1994 tekkis seal juriidiline isik, tegevust alustas Viru-Nigula tehas.
1997. aastal rajati samasse ka saeveski. Kadrina tehas alustas 1997. aastal. Kadrina tehas tootis meie oma saeveskis lõigatud madala kvaliteediga puidust odavama hinnaga mööblit, mis läks nagu soe sai Saksamaa turul. 2009. a. olime masu tõttu sunnitud sulgema Viru-Nigula tehase. Praegu valmistame Kadrinas liimkilbist kappe, nii lastele kui ka täiskasvanutele. Teeme ka kummuteid jm mööblit. Nagu mu kolleeg Jens on maininud: „Oli ikka suur julgus tulla ja hakata siin tootma..."
Olid ju aastad 90-ndate alguse Eestis poolmetsiku kapitalismi aastad, kus valitses nii seadusetus kui lokkas ka kuritegevus. Kui sa ikka tuled stabiilsest Skandinaavia ettevõttest, kus on juba sajandeid valitsenud kord ja seaduslikkus, siis oli üsna raske siin algul kohaneda.
Üleöö inimeste halbu harjumusi ega ka tootmiskultuuri ju ei muuda. Aga kõik laabus pikkamööda. Kuskohast te oma puidu varute?
Ostame puitu ka Eestist, sellist, mida saame kasutada. Kõik on selle juures seotud kvaliteediga. Eesti puidus on palju oksi ja selline puit ei taha meile sobida. Puiduga on nii, et mida põhja poolt sa seda ostad, seda parema kvaliteediga on metsamaterjal. Sealne puit kasvab meie omast aeglasemalt, ta on tihe ja kõva.
Lastemööblile mineva puitmaterjaliga tehakse eelnevalt katseid, et ikka toode vastu peaks. Meil oli ka Peterburi lähedal kunagi saeveski, aga siis oli probleeme toodangu kvaliteediga, materjali ei lõigatud vajaliku täpsusega, kõikumised mõõtudes olid väga suured. Nii et puit oli hea, aga seda ei osatud või ei tahetud täpselt töödelda. Praegu me puitu Venemaalt ei võta.
Üldse kulub meil aastas ligi 30 000 tm puitu. Valdava osa puidust toome Soomest, teisel kohal on Eesti, veidi saame ka Rootsist. Piiranguid seab ka olukord, kus puit peab olema sertifitseeritud, seda tahavad ka meie kliendid. Eestis on asjad head, sest kõik RMK metsad on sertifitseeritud.
Tahame hakata koostööd tegema oma endise saeveski uute omanikega, kes on tootmise ümber korraldanud koos vastava spetsialiseerumisega. Kuidas läheb toodete müügiga? Võtab turg teilt ikka kõik vastu, mida pakute?
Selle, mida meilt küsitakse, selle teeme ikka ära. Meie turud asuvad Lääne-Euroopas ja Hiinas. Müügisuhted nendega on olnud pikaajalised.
Siia juurde tahaks öelda, et meil on tootmisalased suhted emaettevõttega ära jagatud: meie toodame, emaettevõte Taanis teeb disaini, tegeleb müügiga ning kontserni üldjuhtimise ja strateegilise planeerimisega, mille raames me siin toimetame. Kuidas käib tootmistööliste väljaõpe? Kust tulevad inimesed siia tööle?
Kui me vaatame kahte erinevat tehast - Viru-Nigulat ja Kadrina tehast, siis Kadrinasse on lihtsam tööjõu saamisega kui Viru-Nigulasse. Kadrinas on valdavalt kohalik inimene meil tööl. Muidugi käib meie juures tööl inimesi ka Rakverest, aga Kadrina rahvas on meie tuumiktööjõud.
Viru-Nigula tehas „korjab" oma töölised Kundast, Rakverest, Aserist, Jõhvist, Viru-Nigulast. Viimase puhul ei saa öelda, et seal töötab Viru-Nigula külast pärit inimene. Kui töötab, siis ikkagi ta ei kuulu töötajaskonna tuumikusse.
Tööliseks saamine käib meil kohapeal. Meil on sellised sisseelamise programmid, milles räägitakse üldistest asjadest, aga ka töökultuurist ja kvaliteedist, sest just töö kvaliteet on ülioluline.
Aga Eesti põhiline probleem ongi selles, et meil ei ole oskustöölisi. Kui inimene meile tuleb, siis välja hakkavad teda õpetama oma töölised ja spetsialistid. Viimase 5- 6 aasta jooksul on meil hakanud käima praktikandid Taanist. Seal on väga hea ja sisukas ametikoolide süsteem, puutööd õpitakse 5 aastat. Sealt tulnud praktikandid on juba teatud oskuste ja kogemustega.
Taanis ei elata nii, et kõik soovivad saada kõrgharidust, seal loetakse ametikoolis õppimist hinnatud tegevuseks.
Praegu töötab Flexa Eesti AS-is, kahe tehase peale kokku 227 inimest, nendest ümmarguselt 60 töötab Kadrinas. Kuidas on kulgenud läbikäimine kohalike omavalitsustega?
Eks aeg-ajalt tekib ikka vajadus nendega suhelda. Kadrinaga on seda suhtlemist vähem olnud, aga Viru-Nigulaga on asjaajamisi rohkem olnud. Seal oleme ehitusregistris toimetanud, ka siis, kui müüsime saeveskit jne.
Omal ajal, kui oli maade erastamist, oli jällegi suhtlemist vallaga