Märjamaa gümnaasiumi aastapäevale tulijad said osta trükisooja raamatu kooli viie aasta elust ning teha annetuse ka uue koolibussi fondi. Foto: Reet Saar Märjamaa Nädalaleht

Taolisi naeratusi jagati Märjamaa gümnaasiumis nädalavahetusel, kui tähistati keskhariduse andmise 65. aastapäeva. Päeva esimeses pooles oli tavapärane vilistlaste ja koolipere korvpallimäng. Akadeemilisemat õhkkonda pakkus eesti keele klassis peetud konverents, mille teemaks oli „Kooliharidus Märjamaal". Üks esineja seal oli Märjamaa koolis oma õpinguid alustanud kirjanik Arvo Valton, kes aga ei saanud siinset kooli lõpetada, sest ta saadeti „ellujäämiskursusele" Nõukogude Liidu külmematesse piirkondadesse.

Soome-ugri rahvaste kultuuri eest seisev Valton rääkis klassitäiele kuulajatele, kuidas Eesti aitab kultuurkapitali ja Hõimurahvaste programmi toel soome-ugri autorite loomingut tutvustada. „Eesti toetab nende rahvaste kultuuri olukorras, kus neilt on praktiliselt võetud ära võimalus õppida emakeeles. Praegu on tulemas mitmete rahvaste noored naised kirjandusse, kes seda vaimu edasi kannavad. Nende kirjandused on soojemad, see on valulisem kui eesti kirjandus," rääkis Arvo Valton. Ka hõimurahvaste lauluja tantsuansamblite külaskäigud hõimupäevade ja folklooripidude raames aitavad sealset pärimuskultuuri elus hoida. Valton kinkis kooliraamatukogule kimbukese soome-ugri autorite eesti keelde tõlgitud raamatuid. Kodulugu uuriv Tõnu Mesila andis ülevaate Märjamaa piirkonna hariduselust, mille kohta esimesed andmed on 1835. aastast. Ettekannet ilmestasid arvukad fotod, mis seda enam vastukaja tekitasid, mida tuttavamad piltidel nähtud näod ja tegevused olid.

Õhtusel aastapäevaaktusel ütles direktor Andres Elmik, et 1946. aastal alustasid keskkoolis esimesed õpilased, tänaseks on koolil 2145 vilistlast. Väikseim oli seitsme õppuriga viies lend, suurim 1996. aastal lõpetanud 45. lend, kui ellu saadeti 60 noort. Lõpetajate arv enam nii suur ei ole. Igal aastal jääb koolis vähemaks umbes 30 last. Kõige rohkem õppureid oli 1986. aastal - 898, 2001. aastal oli 887 õpilast, sealt alates on toimunud vähenemine. Täna on koolis 604 õpilast. „Nüüd hoiame pöialt, et Märjamaal gümnaasiumiosa püsiks," ütles direktor Eesti gümnaasiumireformile viidates. Koolijuht kinnitas, et maagümnaasium annab konkurentsivõimelist haridust, riigieksamite tulemuste poolest on Märjamaa gümnaasium edestanud mitmeid suuremaid keskusi.

Selle kinnituseks on arvukad üle 90 punkti saadud eksamitulemused ja mõnes aines on jõutud Eestis 15 parema hulka (tänavu bioloogia, geograafia ja keemia).

Kooli edasise arengu nimel ei ole maha maetud unistust uuest võimlast ja täiendavatest spordiväljakutest, vaja oleks IT-auditooriumi ja ruume, kus õpetada erivajadustega lapsi, loetles koolijuht edasisi soove. Ka vilistlased on jõudumööda aidanud kooli vajadusi rahuldada. Eelmisel aastapäeval kogutud raha eest soetati koolile mitmeid arvuteid, nüüd on käsil palju suurejoonelisem ettevõtmine - koolil on vaja uut bussi ja nii annetuste kui koolipere heategevusüritustega kogutakse raha liisingu sissemakse tegemiseks.

Elmik avaldas oma sõnavõtus lootust, et ehk hakatakse õpetajatele maksma väärilist palka ja siis tulevad ka noored kooli. Praegu töötab gümnaasiumis 57 õpetajat, kelle keskmine vanus on lähenemas 50-le eluaastale. Ta tänas ka kogu ülejäänud personali, kes oma tööga tagavad puhtad ruumid ja meeldiva õpikeskkonna.

Seejärel algas kontsert, mille esimeseks üllatajaks oli õpetajate rahvamuusikaansambel. Veel teinegi kord astusid naisõpetajad üles, seekord lauluga, millele päevakohased sõnad oli kirjutanud õpetaja Tiina Tanseri. Kuna koolis on palju rahvatantsurühmi, sai publik põgusa läbilõike ka nende esinemisest. Gümnaasiumiosa segaansambel Kullakerad, mille liikmed vahetasid kostüüme, näitasid oma laulu-, liikumis- ja pillimänguoskust, vajutasid kogu kontserdikavale noorusliku pitseri.

Märjamaa Nädalaleht

Märjamaa gümnaasiumi 65. aastapäeval peetud ajalookonverentsil esinesid vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Tõnu Mesila ja kirjanik Arvo Valton. Foto: Reet Saar

Maavanem Tiit Leier ütles oma tervituses, et Rapla maakonna koolidest tulevad hästi ettevalmistatud noored ja avaldas lootust pidada ka Märjamaa gümnaasiumi järgmisi aastapäevi.

Vallavanem Eero Plamus tänas kooliperet omapärast kontserdi eest. Ta ütles, et Märjamaal on kerge asju ajada, sest mitmed vallavalitsuse ja kooli juhid on välja kasvanud sellest koolist ja kunagiste koolikaaslastena mõistetakse üksteist hästi. Ta kutsus vilistlasi tulema tagasi kodukanti ja seadma oma elu siin sisse.

Kauaaegne vilistlasnõukogu esimees Rein Unga esitles laiemale ringile oma mantlipärijat Teet Tomsonit.

Kui teisedki tervitussõnad olid öeldud, algas varaste hommikutundideni kestnud pidu.