Tabasalu kool: Juku kasvamine Juhaniks
Tõus on muljetavaldav - keegi ei kahtle enam Tabasalu kooli jätkamises gümnaasiumina. Sellepärast tuleb kõnelda hoopis muust - valla hariduspoliitikast tervikuna ja TÜGist kui selle poliitika nurgakivist.
Ühisgümnaasiumi vilistlase, vallavanem Kaupo Rätsepa ettevõttel istusid ülemöödunud nädalal ühise laua taha mõtteid vahetama Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Carolin Kadaja, gümnaasiumi õppejuht Tiina Mänd, huvijuht Kairi Kalm ja arendusjuht Kersti Vana.
Alustati ajast, mil tollane Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi hariduskeskuse juht Carolin Kadaja esmakordselt Tabasalus gümnaasiumi ukse avas. Nimelt oli kooli direktori ametikohale kuulutatud konkurss.
Vallavalitsuse nägemust mööda võis selle üliolulise koha saada vaid pedagoog, kes uskus ise ja suutis teisedki õpetajad uskuma panna: gümnaasium jätkab.
TÜGi õppejuht, tollane õpetaja Tiina Mänd: "Ei ütleks, et otseselt vallavalitsuses või kooli juhtkonna hulgas oleks avalikult kõneldud gümnaasiumiosa sulgemisest, aga gümnaasiumi nimel ka ei pingutatud.
Mõned "viielised" jäid küll gümnaasiumisse edasi, aga väga palju andekaid lapsi lahkus linna. Ka palju häid õpetajaid lahkus."
Muudatuste aeg
"Kindlasti ei saa väita, et varasemalt vald kooli rahaliselt või muul viisil ei toetanud.
Kindlasti toetati. Aga samas ei seatud koolile ja kooli juhtkonnale kõrgeid eesmärke. Konkreetne näide elust - paljud mu sõprade ja tuttavate lapsed seisid valiku ees - kas jäävad siia kooli või lähevad linna edasi õppima."
Nii meenutab oma vallavanemaks asumise aega TÜGi vilistlane Kaupo Rätsepp.
"Esitasin visiooni suure kooli kaasaegsest juhtimisest - õppetoolide sisseviimisest, eesmärkide seadmisest nii õpetajatele kui õpilastele, huvitegevuse paremast korraldamisest," meenutab Carolin Kadaja.
See visioon tunnistati ka edasiviivaks, Carolin Kadajast sai TÜGI direktor. Aastanumbriks kirjutati siis 2010.
"See olid koolile väga suurte struktuursete muudatuste aasta. Paljud elupõlised õpetajad ei uskunud muudatustesse. Ega minagi kohe kõike lennult haaranud," tunnistab Tiina Mänd.
2010 sügisest avati koolis süvaõppega klassid. Esimesest klassist hakati süvendatult õpetama inglise keelt, muusikat ja matemaatikat. Kooli tulijatel oli valida kahe tavalise ja kahe eriklassi vahel.
"Alguses oli harjumatu, et ühes vallakoolis on sissesaamisel vastuvõtutestid ja vestlused kooli kandideerijatega, aga nüüd on kaks-kolm õpilast kandideerimas ühele kohale," meenutab Carolin Kadaja.
"Mitmel korral käidi vallavalitsuses uue direktori peale kaebamas. Käisid õpetajad, lapsevanemad, isegi inimesed kooli hoolekogust," meenutab uuenemise aegu vallavanem Kaupo Rätsepp. Ei koolipidajast vallavalitsus ega vilistlasest vallavanem Kaupa Rätsepp kahelnud kõigele vaatamata valitud tee õigsuses. Toetati uut valitud arengumudelit ja noort direktorit.
Uue arengumudeli järgi asus koolis tööle endise 9- liikmelise juhtkonna asemel 5- liikmeline juhtkond: lisaks direktorile üks õppejuht senise kahe õppealajuhataja asemel ja arendus-, huvi- ning majandusjuht.
Suures kollektiivis moodustati sarnaste õppeainete baasil humanitaarainete, algõpetuse, reaal- ja loodusainete, võõrkeelte ja oskusainete õppetoolid. Seati sisse keskastme juhtimistasand, kus vastloodud õppetoole asusid juhtima viis konkursi korras ja demokraatlikult valitud õppetooli juhti. Carolin Kadaja: "Huvitav oli see, et õpetajad usaldasid täpselt samu inimesi õppetooli juhtideks, keda nendel kohtadel oleks hea meelega näinud ka kooli juhtkond."
Õppetoolide koostöö
Sellest valimisest on möödas nüüd rohkem kui kolm aastat. Endiselt tegutseb viis õppetooli: võõrkeelte õppetool, mis ühendab vene, prantsuse, inglise ja saksa keele õpetajaid; reaal- ja loodusainete õppetool seob füüsika-, keemia-, matemaatika-, majandus-, bioloogia- ja loodusõpetuse õpetajaid; humanitaarainete õppetool seob eesti keele ja kirjanduse, ajaloo, filosoofia ja inimeseõpetuse õpetajaid; oskusainete õppetool seob muusika-, kunsti-, kehalise kasvatuse, tehnoloogia ja tööõpetuse õpetajaid.
"Ainetunde on õppetoolide juhatajatel küll vähem, aga lisandunud on juhitöö vastutus ja tasu," ütleb direktor Carolin Kadaja. Suures koolis, kus on ligi 1000 õpilast ja ligi 90 õpetajat, ei kahtle keegi enam õppetoolide vajalikkuses.
Tiina Mänd: "Väga palju sisulist tegevust toimubki meil keskastme juhtide tasandil - näiteks pidev õppekava arendus ja osalise tsükliõppe sisseviimine gümnaasiumiastmesse, dokumentide ja projektide läbi arutamine ja palju muud."
Carolin Kadaja: "Eesmärk on lõimida sarnase ühisosaga aineid. Kui õpetame näiteks keskaega, siis võiks see toimuda üheaegselt ajaloos, kirjanduses, kunstis ja muusikas.
Sellise tervikpildi loomine teatud ajastust või teemast toetab õpilase paremat arusaamist materjalist ja peaks vähendama õpilase õpikoormust. See kõik eeldab aga läbimõeldud õppetoolide koostööd."
"Ka koolis korraldatavad üritused ja vaba aja ettevõtmised üritame siduda õppeprogrammiga. Siis toetab üks teist." Nii kõneleb oma tööst TÜGi huvijuht Kairi Kalm.
Arendusjuht Kersti Vana: "Õppetoolide juhid peavad ka paljud igapäevaküsimused omavahel lahendama - kuidas jagada alaeelarvet, millist õppekirjandust osta, keda õpetajatest suunata täienduskoolitusele."
Jukust sai Juhan
Kool on suur ja inertne süsteem. Jukust kasvab Juhan 12 pikka aastat, ükski vastu võetud otsus ega korraldus ei anna tulemust päevapealt. Parameetreid, mille järgi kooli hinnata, on aga mitmeid. Millised on abiturientide riigieksamite tulemused, kui suur on kõrgkooli sissesaanute protsent, kui palju põhikooli lõpetanud noori tahab edasi õppida omas gümnaasiumis.
Kaupo Rätsepp: "Lastevanemate jaoks on kindlasti oluline olümpiaadidel esinemise tulemused. Sellest kõneldakse ja kirjutatakse."
Kuigi põhjalikke muudatusi hakati TÜGis ellu viima 2010. aasta suvest, on tulemused märgatavad. Kersti Vana: "Kooli põhikooli lõpetajast jätkas sel aastal 70% meie koolis.
Aga huvi tunti ka teistest koolidest." Enam ei kahtle keegi, kas Tabasalus peab gümnaasium olema.
Praegu õpib gümnaasiumis 108 õpilast, 10. klasse on tänavu kaks.
Kaupo Rätsepp: "Valla hariduspoliitika püribki selle poole, et lapsed saaksid hea hariduse võimalikult kodu lähedal kuni kuuenda klassini.
Progümnaasiumi ja gümnaasiumi klassid koonduksid juba Tabasallu."
Carolin Kadaja: "Paraku ei kajasta ükski edetabel õpilaste ja lapsevanemate tegelikku rahulolu kooliga. Oma töös lähtume õpilaste eeldustest, vajadustest ja ootustest. On oluline, et kooli lõpetanu leiaks oma õige koha elus, oleks õnnelik."
