Tammemäelt kaob päästekomando
Tammemäel asuv Saku Operatiivteenistuste Keskus, kus ruumid kiirabil, politseil ja päästeteenistusel, avati pidulikult 2006. aasta novembri lõpus. Paljude tookordsete külaliste seas oli Päästeameti tänane (ja tookordne) peadirektor Kalev Timberg, linti käis lõikamas tolleaegne siseminister Kalle Laanet.
Külalised kiitsid Tammemäe keskuse head asukohta Tallinna ringtee ääres ja rääkisid, kui oluline on operatiivteenistuste olemasolu Saku-taolise kasvava aleviku läheduses. Tookord hakkas uutes ruumides tööle 8 päästjat 4 vahetuses, nende käsutuses oli 2 päästeautot ja igati korralik varustus. Algus oli ilus. Aga juba mõne aasta pärast kahandati Tammemäel korraga valves olevate päästjate arvu kahelt ühele. Paar aastat tagasi hakkasid aga liikuma jutud komando sulgemisest. 2012. aasta alguseks oli selge, et muudatused tulevad kõikjal Eestis.
6. veebruaril korraldas Päästeamet pressikonverentsi, kus lähiaja ümberkorraldustest ja nende põhjustest rääkisid peadirektor Kalev Timberg ja tema asetäitja Kuno Tammearu. Eesti esipäästjate sõnul on muudatustel mitu põhjust: elanike arv on piirkonniti muutunud ja riskid ümber paigutunud, tuleõnnetusi on viimastel aastatel vähem, kuid need on keerulisemad. Täna on paljudes komandodes liiga vähe mehi nn elupäästevõimekuse saavutamiseks (ehk võimaluseks inimesi ohtlikust keskkonnast, näiteks tulekoldest, välja tuua) on vaja vähemalt 3, parem kui 4 päästjaga mehitatud komandosid, sest üksik mees ei saa ega tohigi põlevasse hoonesse minna see oleks päästjale endale liiga ohtlik. Kõige suuremaks muudatuste põhjuseks on aga eelarve nappus: nn masu-aastatel vähendas riik Päästeametile antavat raha 20% ning eelarve tõusu lähiaastate jooksul ette näha ei ole. Küll aga kasvavad kulud tehnika ja varustuse hooldamisele. Paakautod on vananenud: vaid 6 masinat osteti 2009. aastal, ülejäänute keskmine vanus on 30 aastat, redel ja tõstukautodel 22 aastat. Napi eelarve aastatel on tehnika soetamist-hooldamist edasi lükatud, lähiajal on need kulud möödapääsmatud.
Täna on tuletõrjekomandosid 81, neis töötab 1735 meest. Peagi jääb alles 72 komandot 9 suletakse maikuus. Nii loodab Päästeamet kokku hoida ennekõike majanduskuludelt. Kinni pandavates komandodes töötavad 81 inimest saavad võimaluse asuda ametisse kusagil naaberkomandos, kus meeste arvu suurendatakse: 4-liikmeliste komandode arv tõuseb 26-lt 53-le, 13 komandos hakkab olema 3-liikmeline meeskond. Nii Kalev Timberg kui Kuno Tammearu rõhutasid, et komandod suletakse eelkõige alla 5000 elanikuga piirkondades, kus seni valves olnud 12 meest, ja nendes paikades, kus abi lähedalt tulemas. Et tahetakse pakkuda võimalikult head kiiret ja kvaliteetset teenust võimalikult suurele hulgale inimestest. Ning et suuremale osale Eestimaast jõuavad ümberkorralduste tulemusel päästjad appi vähem kui 15 minutiga.
Saku inimestele see teadmine vaevalt rõõmu pakub - 9 suletava hulgas on ka Tammemäe komando. Vaatamata sellele, et piirkonnas on elanikke väga palju ja et rahvaarv kasvab. Üheks põhjuseks on, et Tammemäel oli viimastel aastatel korraga valves vaid üks mees ja seega elupäästevõimekus puudus. Paraku oli aga päästjate arv valdkonna juhtide enda määrata. Päästeameti otsustajate arvates on piisavalt lähedal mitu komandot: sakulasi hakkavad nüüd tulekahjude ja muude õnnetuste korral aitama Nõmme, Keila ja Kohila päästjad, kes pidavat 15 minuti jooksul kohale jõudma. Kui ka jõuavad, Tammemäelt tuleks abi kindlasti kiiremini. Seega lubadus pakkuda võimalikult head teenust võimalikult suurele hulgale inimestest sakulaste puhul ei kehti vähemalt kiiruse osas.
Päästeameti juhid rõhutasid, et suur osa tulekahjude ärahoidmises on ennetustööl. Ja et kohalikud inimesed peaksid looma vabatahtlikud päästeseltsid, kes riiklike komandode töö osaliselt oma õlule võtaksid.
Saku vallavanem Kuno Rooba rõhutas, et Tammemäe komando kadumisega jääb riik vallaelaniku jaoks veelgi õhemaks. Ja see on väga negatiivne. Vallavanema sõnul oli komando pikka aega alamehitatud, juba 2010. aastal oli väljasõitude hulk pea olematu. Seepärast otsiti juba siis olukorrale lahendust. Tookord plaanisid Kuno Rooba ja tolleaegne Põhja-Eesti Päästekeskuse juht Raik Saart rakendada Sakus esmakordselt Eestis nn Saksa mudelit korraga oleksid päästekomandos valves 1 riigi palgal olev päästja ja 3 vabatahtlikku. Selle idee pinnalt loodi ka vabatahtlike ühing Saku Priitahtlikud Pritsimehed. Kuid Päästeameti juhtkonna reformiplaan niisugust mudelit ette ei näinud otsustati hoopis Saku komando sulgeda. Kuno Rooba kohtus 2011. aasta jooksul Eesti päästejuhtidega korduvalt, kuid mehed jäid oma reformiplaani juurde. Veel tööle jäänud ainuke Tammemäe komando mees koondati aastavahetusel. Päästeameti juhid rõhutavad, et Saku päästekomando peaks tuginema vabatahtlikel, keda Päästeamet toetaks väljaõppe, tehnika ja varustusega. Tammemäe depoohoone tahaks Päästeamet aga vallale anda. Sel juhul oleksid vabatahtlikel ruumid olemas, nende majandamiskulud aga tuleks osali selt katta valla eelarvest, kuna vabatahtlike komandode rahastamismudel ei kata praeguste kalkulatsioonide järgselt kõiki tekkivaid kulutusi. Vald on Tammemäe Operatiivkeskusesse juba investeerinud omal ajal tasuti keskuse projekteerimiskulud. Samas nihkuks aga üks kohustus jälle riigilt vallale.
Vabatahtlike komandode arv on tõusnud viimaste aastatega 65-lt 85-le, priitahtlike päästjate arv 503-lt 1109-le. 9. novembril 2010 asutasid 23 kodukoha turvalisuse pärast südant valutavat inimest vabtahtlike pritsimeeste seltsi ka Sakus. Juhatuse esimehe Peter Mahoni sõnul on täna ühinguga liitunud 35 inimest, neist 30 on aktiivsed liikmed, kes osalevad valvekordades ja teevad ennetustööd. 5 toetajaliiget on nõu ja jõuga abiks. Saku priitahtlikud alustasid koos kutseliste päästjatega valvekordades käimist küll kaugeltki mitte iga päev 2011. aasta 2. septembrist: koos Saku komando töötajaga oli valves 12 Saku Priitahtlike Pritsimeeste vabatahtlikku. Valvekorra pikkuseks kujunes 12 tundi. Ühingu liikmed teevad ka ennetustööd, näiteks oldi väljas külaesindajate ümarlaual, Saku kevadlaadal, vanavanemate päeval. Priitahtlikud pritsimehed paigaldasid valla veekogude äärde ohutussilte. Viimastel aastatel on Põhja Päästekeskus korraldanud Tallinnas ja Harjumaal kodukülastusi, mille eesmärk on selgitada elanikele tuleohutuse nõudeid ning pöörata tähelepanu kodus esinevatele puudustele ja ohtudele. Neile käikudele on kaasatud ka Saku vabatahtlikke päästjaid. Peeter Mahon lubas, et alates 2012. aasta aprillist hakkavad vabatahtlike päästjate ühingu liikmed pidevalt valves käima, vajadusel sõidetakse hädasolijale appi.
Täna valvavad Saku elanike ohutust Nõmmel, Keilas ja Kohilas asuvad komandod, aprillist lisanduvad kohalikud vabatahtlikud. Kas kaugel asuvad päästjad ikka jõuavad kohale siis, kui veel midagi päästa on? Kui kaua suudavad igapäevatöö ja pere kõrvalt valves käia Saku Priitahtlikud Pritsimehed? Olukord teeb murelikuks. Ja kurvaks.
_______________________________________
PÄÄSTEALA 2007-2011
Komandode arv 98 - 81 (17)
Päästjate arv 1754 - 1735 (19)
Tulekahjude arv 10400 - 6300 (40%)
Eluhoonete tulekahjude arv 2014 - 1156 (858 ehk 43%)
Hukkunute arv 132 - 73 (59)
