Foto: Andres Putting
Inimese elus kehastab see reeglina elu algust - sündi.

Aasta alguses valla lehes ilmunud intervjuus mainisin, et saatus on mind ikka kokku viinud enamasti heade ja mõistvate inimestega. Võin kinnitada, et suurelt jaolt on see jätkuvalt nii.

Tõsi, aeg on seda veidi korrigeerinud - nagu tuntud hüüdlause veekogude juures viibijatele ikka meelde tuletab - ära hüppa vette tundmatus kohas.

Sedapuhku peab tunnistama, et napi aja tõttu jäi nii mõneski osas ehk kodutöö tegemise aeg napiks.

Sünnivalud, mis mõnes osas ennast senimaani tunda annavad, võimaldavad aga järgnevalt läbi käia problemaatika, mis on esile tõusnud ja millele oleme üheskoos nii vallavalitsuses kui volikogus püüdnud vastuseid leida.

Eesti Vabariigi heaoluaeg uue sajandi alguse teisel poolel andis tõuke Toila Seltsimaja suuremahulise projekti tegemiseks. Projekt valmis aprillis 2011, eeldatava ehitusmaksumusega 657 521 eurot (ehk 10,282 miljonit krooni).

Kuna 2012. aasta eelarve üksi ei oleks võimaldanud uue maja ehitamist, siis oli arutusel ka pangalaenu võtmine.

Aeg on aga kiire, armutu ja karm ning arvestades käesoleva aasta ehitustööde järsku kasvutrendi, võib täna Toila Seltsimaja ehitusmaksumuseks prognoosida 986 282 eurot (ehk 15,425 miljonit krooni).

Pakkusime vallavalitsuse poolt kevadel välja olemasoleva seltsimaja remondi, kuid tekkinud eriarvamuste tõttu jäi ettepanek õhku.

Tookord seltsimajas viibinud koosolekust osavõtjate hulgast tehti ettepanek antud vana hea seltsimaja hoopis ära lammutada. Sellest oleks saanud pöördumatu efekt uue rajamiseks. Põhimõte, et tark ei torma, tuletab meelde rahvatarkust vanast ja uuest kaevust.

Vallavalitsus kaalus asjaolusid ja moodustas 09. aprillil k.a. komisjoni, mille ülesandeks jäi välja selgitada seisukohad Toila valla kolme kultuuriobjekti osas - need olid Toila Seltsimaja, laululava ja Voka olmehoone.

Aasta alguses loodi valda lisaks seesugune asutus nagu Voka avatud noortekeskus, mille ruumid asuvad Voka olmehoones. Nii otsustas komisjon kõiki asjaolusid arvestades suunata 180 000 eurot just sinna.

Siin peab lahti rääkima veel ühe asjaolu.

Vastavalt Toila valla arengukavale oleks Voka lasteaed pidanud 2011. aastaks olema renoveeritud.

Projekti üheks eesmärgiks oli lasteaia laiendamine nii rühmaruumide kui saali osas.

Täna, seoses Voka olmehoone renoveerimisega, langeb ära lasteaia laiendamine. Noortekeskus ja ka selles majas taastav saal võimaldaks lasteaiale nende kasutust suuremate ürituste läbiviimisel.

Uued perearstiruumid olmehoones võimaldavad vabastada lasteaiale rühmaruumid ja annavad lahedamad võimalused perearsti tööks.

Lasteaia renoveerimine loomulikult jääb meie plaanidesse edasi, aga millal - seda on hetkel raske öelda.

Eelläbirääkimistel jutuks olnud 10 000 eurot Toila seltsimaja lammutamiseks on hilisemalt otsustatud siiski remondiks ära kasutada. Seda eeldusel, et lähematel aastatel avanevad selleks uued võimalused läbi projektide ja riigi poolt kultuuriobjektidele eraldatava raha osas. Sellise suuna on Eesti riik ka ametlikult välja käinud.

Lisaks andis seltsimaja remondiks käesoleval hetkel tõuke suures osas Toila näiteringi suhtumine vanasse heasse seltsimajja, samuti Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi läbiviidud raamatu „Vanad pildid Toila vallast" esitlemise üritus.

Teatava mõjuavaldusena tuleb ära märkida ka seda, et alates 2013. aasta esimesest jaanuarist jõustuv seadusesäte kaotab ära valla ühe tuluallika - ressursimaksu. Alates 2013. aastast reguleerib nelja aasta jooksul seda kahanevalt toetusfond.

Valla kohustuste maht käesoleval aastal on küll 35,9%, kuid arvestades eelolevaid aastaid, on ta kasvavas trendis - 2013. aastal 43,5%, 2014. aastal 45,6% ja ülespoole.

Laenukohustuste võtmine vallale mitme objekti renoveerimiseks käesoleval ajal oleks ilmselgelt liiast.

Toila valla valupunktiks oli kujunenud viimastel aastatel elamurajoon Lõokese ja Ööbiku tänavas, seda eelkõige veevarustuse, teede ja tänavavalgustuse osas.

Vallavalitsuse ettepanekul ja vallavolikogu nõusolekul ostis vald ühe euro eest ära kinnisvarahaldajalt kommunikatsioonid. See võimaldab normaliseerida tekkinud ebanormaalse olukorra eelkõige veevarustuse osas.

Kuna seni on antud elamurajooni veega varustanud ettevõte Viru Rand, mis kahjuks omaniku vahetusel ei ole soovinud vallaga koostööd teha, siis edaspidi opereerib veevarustuse osa vald ise.

Käimas on valla eelarvestrateegia kujundamine, mis vastavalt kehtiva Kohaliku omavalitsuse finantstegevuse seaduse kohaselt sätestab rahaliste vahendite prognoosi ja arvestamise lähemaks naljaks aastaks - 2013 kuni 2016.

Pannakse paika prioriteedid, milleks vastavalt vallavolikogu ja valitsuse kaalutlustele on endiselt hariduse-, kultuuri- ja spordiobjektid, teed, tänavad, trassid ning muu vajalik valla elanike parema heaolu tagamisel. Loomulikult rahaliste vahendite mõistlik ja ratsionaalne kasutamine.

Selline siis põgus selgitus probleemistikust, mis on olnud eelnevalt ja mis on kõneaineks kindlasti ka edaspidi.


Kaunist sügist soovides, austusega
Tiit Kuusmik
vallavanem