Keelenädalal külastasime Vene kultuurikeskust ja ühes vene koolis toimunud kontserti. Samal ajal ja samas kohas trehvas olema ka Oru kool, oli rõõmutoov taaskohtumine mõne endise õpilase ja õpetajaga. Mõistagi on toimunud ka igapäevane õppetöö.

Õppeaasta oluliseks märksõnaks tuleb pidada koostööd. Osalesime MISA projektis „Kasvame sõpradeks", käisime mitmetel väljasõitudel ja võõrustasime Maardu Gümnaasiumi siin, koos lastega. Sama projekti raames toimus meil üritus ka Aegviidus, kus oli meie kooliperel südamlik kohtumine endise õpetaja Tiina Steinbergiga, kes nüüd Aegviidu kooli juhib. Oleme teinud koostööd Pikavere kooliga, mis on samuti 6-klassiline kool.

Nii tähistasime ühiselt sõbrapäeva, millest on meelde jäänud meeleolukas moedemonstratsioon ja nn playbacki kontsert, kus Pikavere omad lõbustasid kõvasti publikut, esinesides Kihnu Virve pereansamblina.

Oleme teinud koostööd ka Ardu kooliga. Ühine oli sügisene spordipäev ja meie õpilased käisid sõbrapäeva õhtul Ardus peol. Ühiseid ettevõtmisi on olnud ka lasteaiarühmadel. Lisaks oleme teinud koostööd Kose Gümnaasiumiga - Kose koolipere on lahendanud meie transpordiprobleeme osalemisel maakondlikel üritustel. Pikaajaline koostööprojekt on meil ka Eesti Kontserdiga, kes korraldab meil mõisakontsertide sarja.

Mis on uut lasteaiaga liitumisest?

Koos oleme läbinud personalikoolitusi, meil on toimunud ühine jõulupidu, teatrikülastus, mihklilaat oli seekord ühine. Ühiselt käisime Ardu lasteaias ämblikke vaatamas. Avatud uste päeval Harmis võeti koolitulijad kohe omaks - ühine fiiling oli tekkinud.

Habaja lasteaias on säilinud omad tegevused ja traditsioonid. Organisatsioon on välja kujunenud ja kõik toimib.

On lastevanemate avaldusi ja lasteaia rühmade komplekteerimisega raskusi ei peaks tekkima. Koostöö Kose piirkonnaga on hea, Kose poolt lastevanemate huvi on tõusnud.

Mul süda valutab, et mu põhitähelepanu on pälvinud kool ning lasteaed selle arvelt kannatanud. Leian seetõttu, et kindlasti peab töö ühise meeskonna ja ühtse „meie-tunde" loomisega veel jätkuma, see on meil ka üheks prioriteediks seatud.

Miks Sinu arvates võiks lapsevanem eelistada just Harmi kooli?

Moodne pedagoogika lähtub põhimõttest, et kooli tegevused ei peaks olema enam ainekesksed, vaid õpilasekesksed.

Ideaalsed tingimused selleks on tegelikult just väikeses koolis, kus õpetajal jagub tähelepanu igale lapsele. Õpilane ei ole pedagoogi jaoks vaid üks ühik paari-kolmekümne seas, kelle mured võivad jääda õigel ajal märkamata.

Väike kool ei takista kindlasti lapse arengut, pigem vastupidi! Väikese kooli õpilasel on suurem võimalus osaleda projektides, omandada esinemiskogemusi ja arendada julgust. Meie lapsed ongi harjunud olema aktiivsed, nende sotsiaalsed oskused on arenenud, nad on algatusvõimelised, elurõõmsad, nendele saab toetuda.

Tänu projektidele on meil olemas õppevahendid. Hoone võib küll paista kulunud ja vajada remonti, kuid IT vahendid on meil tugevalt üle „Harju keskmise", näidisõppevahendid on meil kõik kuni 6. klassini olemas ja vastavad nõuetele. Suures mõisapargis on lastel turvaline joosta ja mängida, sügise hakul saab kooliaiast õunu ja pirne noppida.

Kõik meie õpetajad teevad oma tööd südamega. Kiidan meie klassijuhatajaid - need on Mare Kivistik, Leelo Põder, Kaie Tomingas-Oras, kes alati hakkamist täis toredaid üritusi korraldama. Personali on nüüd ju vähem, mistõttu ürituste organiseerimisel tööd seega rohkem.

Koolil ja kodul on ju tegelikult üks eesmärk - et laps areneb iseseisvalt toime tulevaks ning aktiivseks ühiskonnaliikmeks, et ta omandab tulevase elukutse omandamiseks vajalikke õpioskusi.

Nii võib leida eeliseid liitklassidelgi - see ongi lapse võimalus õppida koolitunnis ka iseseisvalt tegutsema, teisi abistama. Kõik, kes on Harmi aktustel ja üritustel käinud, on näinud, kuidas õpilased ja õpetajad on kui suur pere.

Nimetasid, et Harmi koolis toimuvad ka pikapäevarühmad?

Harmi kooli õpilased on hoitud siin kuni kella 16-ni. Et arendada lastel erinevaid võimeid ja avastada andeid, oleme käivitanud temaatilised päevad. Meil on Juhani päev, mil lastel on võimalus arendada loomingulist võimekust ning harrastada kunstitegevusi.

Meil on Leelo ja Kaie päev, mil lapsed saavad lüüa kaasa näiteringi töös. Ma ise alustasin jalgrattakooliga. Õpetaja Mare teeb käsitööpäevi. Meil on Toomase päev, mil lapsed tegelevad köitvate muinasajalootegevustega. Selle peale meenub lugu, kui koolitädi Aimi tuli ükskord suure ehmatusega, et mõisapargis suitseb midagi väga imelikult!

Aga lapsed olid Toomase juhendamisel õppinud savi põletamist ning terve päev immitses maa seest suitsu, sest savi veel küpses.

Meie jaoks on oluline, et lapsed ei omandaks varakult niisama tegevusetult vedelemise harjumust, mistõttu püüame nende aega sisustada põnevalt ja kasulikult. Kui proovida asju laiemas kontekstis vaadelda, siis kunstiline loomingulisus õpetab leidma uusi ja erinevaid lahendusi mistahes valdkonnas; muinasajaloo tundmine aitab näha nn suurt pilti, ühiskonna arengu paralleele tänapäevaga; näitlemisoskus annab igal alal kasuks tulevat esinemisjulgust.

Tuleb tunnistada, et lastele meeldib koolimajas niivõrd, et enne kella 16 ei kipu keegi naljalt lahkuma.

Räägid Harmi koolist väga suure kirega. Oled ju ise Ardu inimene, kuidas on Harmi kool Sulle nii südamesse kasvanud?

Väga paljud inimesed ei teagi, et Harmi kool on tegelikult minu kõige esimene töökoht! Olin 17, kui tulin siia tööle ning töötasin poole koha ulatuses loodusainete õpetajana ning poole koha ulatuses pioneerijuhina. Selle nõukogudeaegse ametikoha võib noorema lugeja jaoks tõlkida ka noortejuhiks, minu ülesanne oli klassivälise töö korraldamine. Minu oma laps alustas Habaja lasteaias ning elasin Habajal viis aastat. Seega on see kant mulle tuttav ja oma. Et elutee mind 30 aastat hiljem Harmi kooli juhatajaks tagasi tõi, on seega põnev asjaolude kokkusattumine.

On tõeliselt positiivne olla tagasi alguspunktis. Olen ise õppinud nii väikeses Kuivajõe koolis kui ka suures Rakvere Gümnaasiumis.

Armastan reisida ja kaugeid maid külastades olen ikkagi jõudnud äratundmisele, et parimad inimesed ongi need, kes mind igapäevaselt ümbritsevad ning parim koht ongi see kant, kus ma elan ja töötan.

Mis on Harmi koolil tulevikus plaanis?

Kuigi koolielu suhtes on valitsenud ebastabiilsus, ei tohi see takistada plaanide tegemist ja elluviimist.
Mul on ääretult hea meel, et sel aastal sai lõpuks kinnitatud kooli arengukava. Arengukava on kooli tulevikku silmas pidades väga oluline dokument, see on kooli enda arendamise kava, milles seatakse sihid ja eesmärgid kooli juhi ja töötajate jaoks, kuid see on ka oluline lapsevanemate, valla ja teiste koostööpartnerite jaoks.

Meie prioriteedid kolmel järgmisel õppeaastal on
- uue õppekava rakendamine
- õppetöös spetsialiseerumine looduskasvatusele ja muinasajaloole
- erinevates projektides osalemine, mis aitavad meie eesmärkidele kaasa
- ühtse meeskonna kujunemine Habaja lasteaiaga
- kooli hoonetele täiendava rakendamise leidmine koostöös kogukonnaga

Eelnevalt rääkisime juba spetsialiseerumistest, projektides osalemisest ja ka Habaja lasteaiast. Kuidas õnnestub hoonetele täiendava rakenduse leidmine?

Meil on mõningate koostööpartneritega juba kujunenud välja stabiilne koostöö. Näiteks Mustamäe Gümnaasium ja Listra korraldavad regulaarselt laagreid. Mõisasaali renditakse ka üksikuteks üritusteks, sünnipäevadeks, juubelipidustusteks ja pulmadeks. Kogukonna poolt kasutatakse väga aktiivselt nii saali kui ka võimlat.

Mis on saanud kooli kõrvalhoone (sh võimla) rendile andmise konkursist?

Kooli hoonete rendile andmine kerkis päevakorda aasta eest, mil otsustati Harmi jätkamine 6-klassilisena. Oli ilmne, et lapsi on vähe, samas kogukond soovib kooli säilimist. Kompleksile teise kasutaja leidmisel nähti võimalust nö investoriks, kes suudab täiendavate teenuste pakkumise kõrval tuua sisse projektiraha ka ehitiste seisundi parandamiseks. Juba tookord näitas huvi üles Kose kiriku kogudus, kes on nüüdseks loonud õppe- ja puhkekeskuse „Kihelkonna laagrikeskus laste, noorsootöö, koolituste ja õppepäevade korraldamiseks ja läbiviimiseks" plaaniga korraldada lastelaagreid, ka rahvusvahelisi. Laagrikeskus on avaldanud soovi kasutada tegevuseks Harmi mõisa kõrvalhoonet. Vallas kuulutati hoone rendile andmiseks ka avalik konkurss, kuid seda, kui kaugel lepingu sõlmimine on, teab konkursi korraldaja ja kompleksi omanik - Kõue Vallavalitsus. Mina saan vaid tõdeda, et seni ei ole kavandatava koostöö tegevused veel alanud.

Lõpetuseks üks aktuaalne ja intrigeeriv küsimus - kas ühineda Kose vallaga?

Leian, et kui inimene vallaelanik kokkuvõttes võidab ühendvalla tekkimisest, olen poolt. Ühinemiseelsetel läbirääkimistel tulebki erimeelsused tuvastada ning sõnastada võimalikud kompromisslahendused. Kui ühel hetkel riigi poolt siiski haldusreform läbi viiakse, on piinlik, kui me ei ütleme ja reform niikuinii tuleb. Asjad lahenevad ainult koostöös ning usun, et koostöö on võimalik. Inimesed peaks nägema puude taga metsa, rohkem head ja positiivset.