Toit ja võim – tee poliitika suunas
Tinglikult võiks seda teemat kohandada ka inimühiskonna seaduspärasustele. Kelle käes on toit, selle käes on ka võim - väitis tavainimese jaoks hoomamatuid tarkusi valdav teadlane.
Tema vestluse (esinemist loenguks ju ei nimeta) põhituuma moodustasid etoloogi (etoloogia - inimeste ja loomade käitumist uuriv teadus -toim) tähelepanekud ning praktilised kokkupuuted loomade ja lindudega.
Arvatavasti on paljudel Neeruti seltsi liikmetel veel meeles reis Tallinna loomaaeda, kui juhendajaks-giidiks oli Aleksei Turovski, kes juba loomaaia väravast sisenemise järel osutas käega mutimulla hunnikutele ning tegi selgeks, kes on mutid ja millised on nende eluviisid.
Aga ka edasine jutt kujunes ebaharilikult loomatundlikuks emotsionaalseks mõtiskluseks, mida paljud kuulsid vast esmakordselt. Kuigi Turovski on Tartu ülikooli diplomi järgi zooloog, on tema tiitlite hulk kasvanud pooletosinani. Sellest ka teemade mitmekülgsus, lai haare kogu fauna tundmises. Oma reisidelt kaugetele maadele (nt Madagaskarile) on ta alati kaasa toonud põnevat infot, mis hangitud vahetutest kontaktidest "sõpradega" - eksootiliste loomade, roomajate ja lindudega.
Ärge üksnes kaitske, vaid ka armastage loodust, sest me niikuinii kaitseme seda, keda me armastame - sedaviisi väljendas Turovski ühe oma postulaatidest. Kuigi ta on väljendanud oma esinemistes ka üldisemaid arusaamu (nagu see eelnevas lauses oli), on tema väljenduslaad siiski väga detailne, nüansirikas, mis juba iseenesest eeldab teadmisi, veelgi enam aga praktilisi kogemusi. Jutu sees laseb ta käiku ka n-ö kehakeele, et lisada ilmekust ja omapära vastavalt kirjeldatavale tekstile.
Kindlasti on paljud tuttavad ka Turovski suurepäraste raamatutega. Õpetades Tartu ja Tallinna ülikoolides loomapsühholoogiat ja zoo-semiootikat, on ta neist teadusharudest haaravalt jutustanud oma raamatutes „Loomult loom" (2004), „Loomad, sipelgast vaalani" (2007), „Kassipoeg Võilill" (2009) jt. Seda kõike muidugi populaarses vormis.
Tunniajaline esinemine Kadrina rahvamajas oli vaid killuke teadjamehe teadmistepagasist, kuid piisav selleks, et äratada mõtteid ja seoseid loomariigist ning jõuda arusaamisele, et egas inimkondki suurt teistsugust elu ela.
