Kaldad

Vajalik oli ka töökorraldus paika panna. Hakkame kogunema üle nädala kolmapäeviti kell 11. Võtame kaasa natuke võileibu või küpsetisi ja kohvitassi kõrval on hea oma plaane teha. Et ka kohvi saaks keeta rahvamajas, selleks asutasime ühiskassa, mida täidame igakuise liikmemaksuga (praegu 1 euro). Kassat peab proua Siina Vija. Kroonikat kirjutavad Leida Ilves ja Lea Laas. Praeguseks on liikmete arv kasvanud kuni 36 prouani. Algul oli meie hulgas ka rida härrasid, aga kahjuks nende vastupidavus on neid alt vedanud. Meie liikmete arv on muutuv suurus, sest aeg-ajalt piiravad tervisehäired kohalolekut. Küll aga võtame avasüli vastu uusi liikmeid, kellel on kodus igav ja kellele meeldib ühiselt midagi ette võtta.

Mida me siin siis teeme?

Kõigepealt tähistame koos kõikide sünnipäevi lauluga: Las mööduvad aastad. Siia kuuluvad ka kallistused ja lilled. Kallistused on iga kokkutuleku esmane toiming. On ju hea tunda ja teada, et oled alati seltskonda oodatud.

Elame ühiselt kaasa meie kõikide rõõmudele ja muredele. Kui tuleme kokku, siis unustame endi mured, valud ja hädad ära ja tunneme rõõmu nendest ühistest üritustest, mida otsustame teha ja kuidas paremini aega veeta.

Meie tegevuskavasse on kuulunud väga paljud ekskursioonid üle Eesti. Nii oleme olnud Viljandimaal Anu Raua muuseumis, Heimtalis, Olustveres, Paldiskis, Tallinna loomaaias, botaanikaaias, Suure-Jaanis Mart Saare muuseumis, ravimtaimede talus Aivar Siimu juures, Kaarel Kuninga talus, Kehtnas -Keaval, Läänemaal, Suure-Lähtru mõisas Mart Helmel külas, Raplamaal mitmel pool, Jõgevamaal Alatskivil, Kolkjal, Türi lillelaadal, Haapsalus, Hiiumaal, Tartus Lillemessil, nukumuuseumis, Jaani kirikus, Narva kindluses, Kohtla- Nõmmel kaevandusmuuseumis, Vanaõuel, Kalev Võitla talus, Saare talu viinamarju maitsmas, Setumaal, Palanga-Niidal. Muidugi meie oma vallas Murakal, Kiisa talus, Jõesuus jne. Ka Pärnu maakonnas Ljubovi (vene-rahvuslikus) talus.

Ühiselt oleme ka korraldanud laevareise Stockholmi, Helsinkisse Fazeri vabrikusse. Väiksema grupiga on käidud Lõuna-Poolas, Saksamaal, Türgis ja teisteski turismimaades. Alati on hea kuulata reisiliste muljeid ja vaadata pilte.

Meie tegemistest võime nimetada palju käsitööde õppimisi - kangakudumine, lapitehnika õppimine, uhkete õlasallide heegeldamine, portselani- ja klaasimaali õppimine, väikeste meenete valmistamine nahast, lõngast. Neid oskusi on meile käinud õpetamas käsitööõpetajad Eve Ojasoo, Anne Rätsep, Mai Kolossova („Lühtri" asutaja ja juht). Meile on huvitavaid raamatuid käinud tutvustamas Viiu Juurikas ja Aita Puust. Ravimtaimetark Mercedes Merimaa tegi meile õppematka Hiieaasale. Oleme kuulanud häid loenguid, mida on pidanud tohtrid, et oleksime terved ja teaksime kuidas tervist hoida. Meil on olnud võimalus saada professionaalset meditsiiniõelt-massöörilt massaaži. Korduvalt on aidanud doktor Gunnar Männik. Ühiselt oleme külastanud ka Pärnus spaad mitmeid kordi. Oli ikka tore ja kosutav! Osalesime ka mälumängus oma võistkonnaga. Ega me väga jänni ei jäänudki, olime oma punktidega keskmised. Oleme isegi üheskoos kultuurmustikaid korjamas käinud.

Meie nobenäpud on teinud väga ilusat käsitööd ja korraldanud näitusi.

2005. aastal valisime oma klubile nimeks Kanarbik. Isetegevus on selline ala, kus kaasa löövad need, kellel tervis lubab ja lauluhääl olemas. Juba 2003. aastast alates hakkasime Hilda Vaiksaare juhendamisel õppima laulumängu „Seitse vanatüdrukut," mis kujunes väga menukaks ja pikaaegseks ettekandeks meie repertuaaris. Rahvatantsuga tegi algust Urve Paluoja. Õppisime luulekava, tegime püramiide, ühisvõimlemist ja kadridega esinemist. Jõulupidudel olid kavas nii päkapikud kui meeleolukad vahepalad. Jagatud rõõm on suurem ja sellepärast on neid kavasid nähtud Tootsis, Sindis, Vändras, Pärnu-Jaagupis, Karuskosel ja muidugi oma Toris. Teine menukas etteaste, mis pikaks ajaks jäi kavasse, oli „Polkovniku lesed". Ka see kava tiirutas paljudes kohtades. Kui arvestada meie esinemised kokku, siis neid tuleb kümne aasta peale üle saja, seega aastas kümne kanti. Vahepeal on tantsijad teinud suuri edusamme juhendaja pr. Maie Naritsi käe all. Igal aastal õpitakse ära uued tantsud, et esineda maakondlikul memme- taadi tantsupeol. On osaletud ka suurüritustel - jaanipäevadel, kodukandipäevadel, jõulupidu del ja vabariiklikul maantee tantsul. Naised jäävad naisteks ka rühmatantsudes. Selle aja jooksul on esinemiskostüümid muutunud kaunimaks, algul oli ainult must seelik ja valge pluus. Nüüd on endale muretsetud suvised kirjud seelikud, punased vestid ja praeguseks väga kaunid, stiliseeritud, paeltega tantsuseelikud.

Tantsijad on leidnud endale sõpruskollektiive Sindist, Paikuselt ja Tootsist. Käiakse vaheldumisi üksteisel külas ja tuntakse rõõmu ühises tantsimises.

Oleme saanud oma klubile veel teisigi sõpru. Tänu pr. Asta Reppo initsiatiivile, tuli meile külla Pärnu Slaavi selts. Väga temperamentsed tantsud-laulud ja kaunid vene rahvarõivad olid tore vaheldus meie pidudel. Hiljem on nad mitmeid kordi meid endale külla kutsunud.

Need peod on olnud särtsakad. Omakorda tõstsid nad meie päevakorda suure probleemi - tuleb hakata õppima laulukava, et mitte jänni jääda nende ees.

Alates 2006. aastast hakkabki pr. Velli Kalmu õpetama meile laule. Juba järgmisel aastal osaleme Tartus eakate festival-konkursil. 

Kaldad

Tingimused sellel konkursil on siiani samad - omaloomingulised sõnad ja ka viis. Igal järgneval aastal oleme olnud konkursil kahe lauluga. Meil on olnud õnne saada isegi auhinnalisele kohale. Tänukirjad ja esinemiskutsed on senini igal aastal. Nii on meil olemas isegi oma laulude plaadid.

Iga-aastased jõulupeod on väga suure kaaluga meie kavade õppimisel. Täie pingega püüame esineda nii valla eakate kui ka puuetega inimeste jõulupeol. On ju vanadel inimestel suur ootus tulla peole ja veeta meeldivalt aega suurel peol. Tori vald on selles osas olnud väga arvestav ja kujundanud need peod väga meeldejäävateks esinejate ja rikkaliku peolaua poolest. Nii oleme pidutsenud koos Reet Linna, Voldemar Kuslapi, Kirile Loo, Erich Kriegeri, Estonia keelpilli kvarteti Sirje ja Rein Kurega. Suur tänu selle eest!

Rahvamaja juhataja hr. Argo Juske on alati abivalmis olnud meile hubase ruumi pakkumisel.

Saal on kujundatud kauniks tähtsate meeleolukate jõulupidude tarvis. On vist seegi Argo teene, et aastast aastasse korraldatakse jõulukuuskede ehtimise võistlusi. Etteantud teemad on päevakohased ja põnev on nendest osa võtta.

Meie oleme ka püüdnud teistega sammu pidada, mis muud kui tänukiri päevikusse juurde.

Vahepeal toimus suur saali remont ja siis oli küll raskusi, kuidas kõik ringid omale kooskäimiseks ruumi saavad. Praegu on saal jälle meie kõigi päralt, ilus ja uus! Rahvamaja puhul on murelapseks vesi?! Kui kohviaparaadid endid õigustavad, siis ka nõudepesuks võiks olla masin. Eeskujulikult puhtas rahvamajas tunneme endid alati meeldivalt.

Täname hoole ja armastuse eest ka pr. Margot Peedimaad. 10. oktoobril toimus meie suur pidu „10 aastat Kanarbikku". Kokku tulid sõbrad ja pika eeskavaga meeleolukas pidu oli hoogne.

Meie president tänas klubi töö eest oma abilisi tänukirja ja kingitusega. Ta ütles sedagi, et tänada tuleks kõiki klubi liikmeid, kes on aktiivselt kaasa löönud kõikidel aladel. Kõik need aastad on aktiivselt osalenud: Elvi Lind, Velli Maripuu, Helju Kontus, Helvi Salmu, Eevi Tasane, Lea Laas, Leida Ilves, Leida Veeremets, Juta Olviste, Leida Kiisk, Eha Kurrot, Laine Liivrand, Linda Nittim, Hilda Vaiksaar, Nikolai Männik, Vaike Limeng, Luule Arukask, Õilme Mitt, Õie Teearu, Eve Loite, Aino Schmidt, Siina Vija, Evi Hendrikson, Eve Puust. Meie ühises peres olid ka Erika Õun, Arnold Vaiksaar, Helga Voog, Agnes Männik. Tunneme neist suurt puudust.

Hiljem on liitunud meiega Liivi Saar, Lille-Õie Joosepson, Erika Tominga, Õie Saar, Aita Hansumäe, Eevi Rohtoja, Kaarina Talu, Marve Laas.

Selle juubelipeo järelkajad on olnud igati positiivsed. Meeldejäävad sõnavõtud vallavanem hr. Mart Vaiksaarelt, pr. Merle Adamsilt, pr. Ave Aaslaidilt, pr. Aita Puustilt, Sindi ja Tootsi tantsijatelt. Kaunid lilled, tänukirjad ja meened jäävad klubirahvale mälestuseks. Täname kõiki!

Oma aastapäeva kokkuvõttes ei saanudki kõigest rääkida, sest esinejad soovisid oma ettekandeid teha. Jäi kõlama üks soov - kellel kodus igav - tulgu meie seltsi!

Üheskoos on päevgi selgem, üheskoos on õnngi helgem! Jõudu, tervist ja tegusaid aastaid edaspidiseks!

Fotod on pr. Eha Kurroti erakogust. Ta on olnud klubile kogu aeg hea fotograaf.