„Oleme neid vanade kaherattaliste sõidukite näitusi Türil teinud juba neljal kevadel. Esimese, vanu jalgrattaid tutvustava näituse avamisel püüdsin endale ja kohale tulnud huvilistele selgitada, mis põhjusel me sellesinase näituse tegime ja miks ta kukkus välja just selline," räägib näituse üks korraldaja Priit Kasikov.

„Ka sel aastal on minult küsitud, miks me seda teeme, seda Zündappide näitust, seda enam, et endal meil ühtegi Zündappi välja panna ei ole," ütleb Kasikov. „Tegelikult me siin Türil päris ilma Zündappideta nüüd ka pole. Ja kuna küsijad on olnud tõsiusklikud ja staažikad vanatehnikud ning uuniklased, mida siis veel tavainimesed sellistest näitustetegemistest arvata võivad?"

Kasikovi sõnul annavad nad endale aru küll, et Türi vald, Eesti Vabariik ja kogu progerssiivne üldsus saaks häda pärast läbi ka ilma nende näituseta, raske küll oleks, aga mitte võimatu. „Ja seepärast oleme endile välja mõelnud sellise ettekäände ning vabanduse, et kevad - see ei ole mitte ainult sulaveed, päikesepaiste, linnulaul ja Murumoor, kevad - see on ka jalg- ja mootorrattad, mis tänavatele jälle liiklema tuuakse.

Tänapäevaseid tsikleid ja tallapresse võib iga huviline lihtviisil linna peal uudistada, aga vanu asju on vähe, nad on peidus, nad on huvitavad ja ilusad. Vähemalt nii arvame meie ja need vähesed külastajad, kes on võtnud vaevaks neid näitusi oma koheletulekuga vääristada," lisab Kasikov.

„Eks oleme ise ka oma väikesi vallatusi liiga vähe maailmale kiitnud ja välja reklaaminud, seepärast ka see kirjatükk siia lehte sokutatud sai, et rahvale asjast teada anda ning neid kohale meelitada. Ehk siis lühidalt - vanade kaherattaliste näitamine ja tutvustamine on igati kevadine üritus ning sellist võiks Kevadpealinna elanikele ja külalistele pakkuda küll."

Näitusest rääkides ütleb Kasikov, et Zündapp on teada-tuntud kuulus mootorrattatootja Saksamaalt, kes tegutses aastatel 1921- 1984. „Tema paremad ja talle kuulsust toonud aastad jäävad eelmise sajandi 30-ndatesse ja sellest ajast enamik üle Eesti Türile jõudvast ligi 20 masinast ka on."

Aga miks siis seekord just Zündapp? „Eelnevalt oleme näidanud Saksa NSU ja DKW mootorrattaid, mis olid Eesti Vabariigis 1940. aastaks enimesindatud tsiklimargid. Zündappe enne sõda Eestis tõttöelda eriti palju ringi sõitmas ei olnud," selgitab ta.

„Enamik siin säilinud Zündappe on meile sattunud kas sõja ajal Saksa vägedega või pärast seda, siis, kui Nõukogude armee vabastas saksa rahvast natsismist ja ka kõigest muust, mida jaksas ära tassida. Aga mark on kuulus, toodetud on palju uhkeid mudeleid, miks mitte siis neid korraks kokku koguda ja näidata.

Ja ehk tuleb mõni vaatama ka. Seda enam, et lähim Zündappi mootorrataste väljapanek on kaugel välismaal, Riia linna mootorimuuseumis. Ja tegelikult näitame neid marke, mis meile endile huvi pakuvad, ning tähtis on ka see, et oleks, mida näidata, et oleks piisavalt olemasolevaid ühe tootja mudeleid välja panna."