Ühe ema mitu ametit

Ei hakkagi küsima, milline roll ühel tänapäevasel naisel tähtsam on, olla kodus ema või tööl... samuti ema? Kodus tuleb ema olla oma lastele, tööl aga nendele, kellele emasoojust päris igaks päevaks ei jagu. Hoolitsust vajavad lapsed aga alati.

Viire Null töötab Keila-Joa koolis kehalise kasvatuse õpetajana.

Lisaks veel kasvatajana ajal, mil koolitunnid läbi ja osa selle kooli 60 õpilasest koju läheb. Õpetaja Viire rühmas on ööpäevaringselt aga 13 last. Ja nemad vajavad peale õppetükkide selgeks saamist palju muutki veel. Vajavad soojust ja hoolivust.

Viire Null: "Kui olen nädal aega igal õhtul nendega olnud, hakkan juba tundma, nagu oleksin kodus, nagu oleksin see päris ema. Ka seal tuleb kõik igapäevased kodused toimetused koos toimetada - kontrollida õhtused õppetükid, koristada eluruumid, siis leida mõni ühine tegevus, näiteks küpsetada midagi."

Korralik medalisadu

Kui ema lõpuks õhtul oma päriskoju Türisalus jõuab, on ta pikast päevast laste keskel nii väsinud, et omadele enam kooki küpsetada polegi jõudu. "Kui mina olen õhtuti valves, siis on isal rohkem kodust koormust kanda," ütleb Viire Null.

Nullide peres on kuus last. Kolmeaastase Sanderi ja 18- aastase Reino vahele mahuvad veel Ander (6) Janar (8), Kuldar (9), ja Anastasia (12). Iga laps vajab hoolt ja hoolitsevat kätt.

Isa Hardi Null: "Eks me siis koos midagi ette võta." Isa pole pika jutuga. Rohkem tegudeinimene.

On ehitanud kunagisest Simo-tüüpi suvilast perele maja, kus nüüd kõigile ruumi jagub. Mitte küll päris oma tuba, aga oma nurgake küll. See "koos midagi ette võtta" tähendab aga tavaliselt sportlikku tegevust.

"Mina mängin jalgpalli," teatab Kuldar, kes on tõusnud omas vanuseklassis meie kuulsaima jalgpalliklubi FC Flora üheks põhimängijaks. Janarile meeldib jalgrattaga sõita.

"Aga minule meeldib kõige rohkem Anni nutitelefoniga mängida," teatab pisim, Sander. "See õnnestub sul harva," on Anastasia resoluutne - tema lemmikud "Kättemaksukontoris" ajavad oma asju samuti vägagi resoluutselt. Ja tüdruk tahabki telenäitlejaks saada.

Reino, vanim lastest on oma saavutuste väljaütlemisega kõige tagasihoidlikum.

Aga tulemused see eest kõige kaalukamad - Audentese võistkonnas on Keila-Joa gümnasist olnud edukas Eesti ja rahvusvahelistel turniiridel.

"Sel aastal on kodus olnud õige korralik medalisadu," võtab ema laste saavutatu kokku.

Kodu juurde kooli

Tema enda tööks on aga jälgida, et kooliski kõik lapsed kehalise kasvatuses kaasa lööksid. "Kehaline kasvatus on kõigile ka meie koolis kohustuslik," kõneleb Viire Null.

"Pean aga jälgima, et epileptikud ja suhkruhaiged suusatamises või jooksmises üle ei pingutaks."

Ka vabal ajal meeldib kehalise kasvatuse õpetajal spordiga tegeleda. "Käime Türisalu spordiklubi inimestega nädalas kaks korda võrkpalli mängimas." Lisaks õpib Viire Null Tallinna Ülikooli pedagoogika magistriõppes, on Eesti Suurperede Liidu ja Türisalu külaseltsi juhatuse liige.

Millal kuue lapse emal selleks kõigeks aega jagub? "Eks nüüd ole see kõige raskem aeg läbi, lapsed juba kõik kaelakandjad, võib omapäi õue lasta," arvab Viire Null.

Ka vald toetab suurperesid. Jõuludeks sai Nullide pere kuuse koos kuusejalaga ja toidukorvi, laste laagritasudest maksab vald poole, lisaks toetatakse maikuus veel suurelapselisi peresid rahaliselt.

"Eks seegi ole abiks, et Vääna-Jõesuus sügisel koolimaja valmis saab," arvab isa, kes peab Tabasalu ujulas vetelpäästja ametit. "Ander läheb sinna esimesse klassi, Janar ja Kuldar hakkavad ka seal käima. Üks viimine."

"Ka meie teeme emale emadepäevaks kingituse," teatavad Janar ja Kuldar nagu ühest suus. Eelmisel aastal küpsetati emale ühine kook. Mis sel aastal tuleb, saab suure pere ema Viire Null teada emadepäeval.

Üks Nullide peres kasvavast kuuest lapsest ei ole ema Viire ja isa Hardi bioloogiline järeltulija, vaid on valla lastekaitsespetsialisti Helve Keele vahendusel sellesse perre kasulapseks võetud. Miks kasulaps just Nullide perre võeti?

HELVE KEEL
Valla lastekaitsespetsialist

Kui ühel lapsel selline tragöödia juhtus, et ta vanemad surid, hakkasin valla lastekaitse ühingu kaudu asendusperet otsima. Postitasin kirja ka meie meililisti. Vastus tuli Viire Nullilt - nemad on nõus. Teadsin seda peret ka varasemast - kuidas nad laste eest hoolitsevad, kui terve on õhkkond peres, kuidas tehakse koos sporti. Käsime orvuks jäänud lapse ja tema vanaemaga seal külas. Kõigile jäi nendest kohtumistest hea ja soe tunne. Ja siis polnud ka positiivne otsus enam raske tulema. Seda otsust pole keegi kahetsenud.