Ühisturunduse seminaril räägiti Saaremaa märgi tutvustamisvõimalustest

11. mail toimus Arensburg Boutique Hotelli ja SPA konverentsisaalis ühisturunduse seminar, mille korraldasid Saaremaa Ettevõtjate Liit (SEL) ja Saaremaa Arenduskeskus (SAK). Peamiseks arutelu teemaks oli Saaremaa märgi ehk Saaremaa brändi veelkordne tutvustamine ja erinevate võimaluste otsimine, kuidas muuta see atraktiivsemaks, et seda kasutaksid meeleldi nii Saaremaa tootmisettevõtted, turismi ala ettevõtjad aga ka kõik, kes märgi kaudu sooviksid enim propageerida Saaremaad kui puhta looduse, mahetoidu ja turvalisuse kantsi.

Sissejuhatava sõnavõtuga esinesid Põlvamaa Arenduskeskuse inimesed Kairi Mets ja Tiiu Marran, kes andsid ülevaate Põlvamaal järjest enam populaarsust koguva brändi „ Põlvamaa - rohelisem elu" ja Põlvamaal toodetud toidu, esemete jm kvaliteedimärgina tuntud „Rohelisem märk" saamisest ning kasutamisest. Ettekandest jäi kõlama positiivne noot, et kauakestev ja regulaarne selgitus nii brändi -kui kvaliteedi märgi eesmärkidest ja kasutuseelistest, tõstab tasapisi aga järjekindlalt nende kasutajate hulka ja propageerib maakonda kui terviklikku ja atraktiivset Eestimaa piirkonda. Vaatamata sellele, et üsna arvestatav osa ettevõtjatest veel oma toodetele vastavat märki taotlenud ei ole, on siiski märgata huvi märgistuse vastu, sest seda propageerivad nii maavalitsus, paljud kohalikud omavalitsused kui ka arvamusliidrid. Põlvamaa Arenduskeskuse viimaste aastate huvitavamate projektide hulka kuuluvad mitmesuguste vajalike reklaamtrükiste väljaandmine, aga ka koostöös Pereköögi kokaraamatuga „Põlvamaa toitude - eri" retseptiraamatu kirjastamine.

Saaremaa brändi tutvustas ja kommenteeris märgil kujutatud sümboolikat Merit-Rin Arro, Saaremaa Arenduskeskusest SAK. Vaatamata sellele, et märgil kujutatu üle kestsid vaidlused üpris pikka aega (mõnede arvates ei ole need lõppenud tänaseni), on see nüüd tunnustatud ja ka mitmel pool kasutusel. Merit-Rin Arro rääkis veelkord üle märgi sümbolite tähenduse, tunnuslause „ Meretarkus - 8000 aastat pärandit ja leidlikkust" kujunemise loo ning selgitas, kuidas ja kus märki kasutada. Omapoolsete selgituste ja kommentaaridega sekkus dispuuti ka SAKi juhataja, Piret Pihel. Aktiivselt avaldasid arvamust ettevõtjad Robert Pajussaar ja Margus Männik. Vaeti nii põhjuseid, miks Saaremaa brändist ei ole saanud elujõulist ja soovitud maakonna tutvustajat kui ka anti soovitusi, mida peaks tegema, et brändi vereringe kiiremini tööle hakkaks.

Kokkuvõttes jäi kõlama mõte, et brändi loojad peaksid välja töötama erinevatele kasutusel olevatele märgikujudele omaette statuudi ning muutma (eriti tootmisettevõtetele mõeldud kujundi) nende taotlemine selliseks, et märgi omajal oleks kindel eelis selle mitteomaja ees. Samas peeti arukaks, et üks üldine kujund (sinine pööris) võiks jääda statuudivabaks ning olla kättesaadav kogu maakonna elanikele.

Väidetavalt olid korraldajad saatnud seminarikutsed ka valdade esindajatele, kuid osales vaid kolm, teiste seas Kaarma vald. Samas on kohalikul omavalitsusel olemas küllalt võimsad hoovad Saaremaa brändi propageerimiseks ja evitamiseks.