Vaade rannamaastikule 20. sajandi alguses Viimsi Teataja

Teda inspireeris rannaküla koos kaluritega, kaldale tõmmatud paatidega, stoiliselt seisvate paadikuuridega. Uutmaa on rannas toimuvaid askeldusi kujutanud väga elutruult. Tema piltidelt leiame kalade ja võrkude puhastamise, hobuvankrid, millega kala viidi linna, vabed ja nagid võrkude kuivatamiseks ning koguni kalapüügi abivahendid, nagu näiteks sumbad (pildil all vasakul nurgas).

Uutmaa elutruud rannaelu kujutamist tõendavad ka tema teoste võrdlused vanade fotodega, kus on näha rannavaateid (juuresolev foto). Lisaks inimestele ja nende tööriistadele ei unusta Uutmaa ära ka üht teist lahutamatult rannaelu juurde kuuluvat komponenti - kajakaid. Ilma nende lindudeta ei kujutaks keegi ühtki õiget mereranda ette, sest kes vähegi rannikul elanud, see kajakate igapäevaseid häälitsusi enam ei unusta. Joonistusel markeerib Uutmaa kajakad õrnade tõmmetega mere kohal taevas, kus nad meenutavad kalureid saatvaid rannavaime.

Richard Uutmaa joonistusel on näha veel koostöö eri põlvkondade vahel, mis vanasti rannakalurite peredes toimis. Kõik olid tööga hõivatud, alates pisikestest lastest, kes jõudumööda aitasid võrke puhastada, kuni hallipäiste vanadaamideni, kes nobedasti kala puhastasid või võrku parandasid. 

Richard Uutmaa tušijoonis pealkirjaga “Kalarannas. Paatide juures“ (tehtud ajavahemikul 1941–1944)
Viimsi Teataja

Üldiselt on Uutmaa maalid otsekui vaated mingisugusesse ideaalmaailma, kus elab ja hingab rannaküla kõigis oma askeldustes ja toimetustes. Elu lõpupoole muutuvad tema maalid küll inimtühjadeks ning näeme järjest enam ainult rannaelu sümboliks olevaid paate ja võrgukuure, kuid säilib rannakülale omane eriline aura. Uutmaa, kes ise on pärit rannakülast ja kelle esivanemad sõitsid merd, on oma vere kutse mere järele moondanud hunnituteks piltideks, mis oma igapäevases ilus ei jäta külmaks ühtki vaatajat.

Oktoobri keskpaigast võib tema kauneid rannavaateid nautida Rannarahva Muuseumis näitusel "Uutmaaga rannakülades", mis on ühtlasi austusavaldus kunstniku päritolule ja elutööle.