AFP/Scanpix

Reisija eesõigus, lausa kohustus on olla uudishimulik ja oma nina igale poole toppida, sest miks muidu ta üldse kodust välja läheb." Ehkki Ülenurme Gümnaasiumi kahekümne neljal õpilasel ning seitsmel õpetajal oli ees töö- ja õppereis, avanes meil võimalus näha mitmeid kauneid linnu aasta kõige ilusamal ajal.

Alustan oma reisikirjeldust maagilisest kuupäevast 12.12.12, mil alustasime sõitu Poolast Tšehhi poole. Olles taas hotellis oma kohvrid pakkinud ning need bussi tassinud, ootas meid ees tundidepikkune sõit. Sõiduaja aitas kenasti täita mõnus seltskond, oma teema õppimine, söömine, fi lmid ning muusika. Pidime õpetajatele tõestama ka teemaga seonduva sõnavara valdamist.

Mida pimedamaks muutus õues, seda lähemale jõudsime Tšehhi pealinnale. Viimaks Praha vanalinna jõudes tabas meid, vähemalt mind küll, vapustav vaatepilt: vanaaegsed ehitised, tuled ja kaunistused, jõululinnakud, suured uhked ehitud kuused. Lihtsalt imeline! Kõige paremini jäi meelde vana raekoja seinal asuv astronoomiline kell, mis pakub vaatajaile igal täistunnil imelise etenduse. Kellal on mitu otstarvet: ta näitab meile aega, kuufaase, aastaringselt Maa, Kuu, Päikese ja tähtede suhtelist asukohta, samuti ka kuupäeva. Numbrilaua keskel on kujutatud meridiaanide, paralleelide ning poolustega maakera. Selle keskmeks on kirjutatult PRAHA. On veel kolm ringi, mis kujutavad ekvaatorit, põhja- ja lõunapöörijoont.

Legend räägib, et kella konstrueeris keegi meister Hanuš. Tema meistriteos oli väljapaistev, tekitades linnaametnikes kartust, et mees võib võtta Prahalt kuulsuse ning ehitada samasuguseid kellasid ka mujale. Selle ärahoidmiseks palkasid nad mehed, kes tungisid Hanušile kallale ja torkasid ta pimedaks. Legendi lõpus purustab surev Hanuš kella rattad. Tegu võib olla ka liialdatud rahvajutuga, kuid Hanuš oli siiski reaalne isik, kellassepp, kes elas Prahas aastatel 1475-1497.

Teiseks meeldejäävaks vaatamisväärsuseks oli 600 aasta vanune Karli sild koos kõigi Böömimaa pühakute kujudega, võimsaim neist on St. Nepomuk. Räägitakse, et kui asetada südamepoolne ehk vasak käsi tema sambale ning midagi soovida, siis see soov ka täitub. Väga paljud meist oma salasooviga pühaku juures ka käisid. Praha jäi minule meelde kui üks ilusamaid linnu, mida minu noor silm eales näinud on.

Reedel, 14. detsembril algas F1 Strasbourg hotellis meie päev varakult. Kolmel neiul ühes kajutisuuruses toas läks hommikul ikka kitsaks küll. Tegu ei olnud enam tavalise bussisõidupäevaga, oli päev, mil oli oluline end korrektselt „üles ehtida". Peagi jõudsime massiivse ja modernse ehitise juurde - meie ees kõrgus Euroopa Parlament. Iga kuu saabuvad Euroopa Parlamendi liikmed neljaks päevaks siia, et pidada arutelusid ning hääletada koosolekutel. Täiskogu nädal on ELi õigusloomeprotsessi kõrgpunkt. Seal võetakse vastu, lükatakse tagasi või muudetakse õigusaktide ettepanekuid.

Euroopa Parlamendi ukse taga seistes ning sissepääsu oodates ei teadnud ma, mida täpselt sellelt päevalt oodata. Olles käinud Eestis Narvas toimunud ÜRO simulatsioonil, kujutasin vaimusilmas ette, et tõenäoliselt jagatakse meid, erinevatest paikadest tulnud noori, esindama ühte riiki, mis ei pruugigi olla meist kellegi kodumaa. Lihtsalt on oluline, et oleksime kursis selle konkreetse riigi seisukohtadega ning seisaksime debattidel nende huvide eest. Arvasin, et need „riigid" jagatakse vastavalt teemale gruppideks ning arutelu ning hääletamise käigus tuleb kirjutada resolutsioon.

Täpselt nii muidugi ei läinud, kuid vähemalt läks üks osa oletusest täppi. Asjalik päev möödus vahel aeglasemas, vahel kiiremas tempos.

Kuulasime kokkutulnud koolide tutvustust, üleüldist sissejuhatust ja õpilased üle maa said esitada küsimusi Euroopa Parlamendi liikmetele. Peagi jaotati meid teemade alusel gruppideks. Suundusime väiksemasse saali, kus tuli kirjutada resolutsioon.

Meie seast valiti kaks noort, üks vastutas resolutsiooni olemasolu ning teine selle esitamise eest. Seejärel jagati meid veel omakorda kuni umbes kümnesteks gruppideks. Mina sattusin ühte noortega, kes olid pärit näiteks Portugalist ja Tšehhist. Ehkki tegu oli toredate persoonidega, tundus siiski, et nemad küll aru ei saa, mida nad sinna täpselt tegema tulid. Väga keeruline oli inglise keeles neile selgeks teha, mida täpselt silmas peetakse ning mida meie, eestlased, nüüd öelda tahame. Asi ei olnud ainult selles, et meie mõnda sõna ei teaks, tihti ei saanud nemad nende sõnade tähendusest aru ja vastupidi ka.

Suures saalis, kus kõikide teemade resolutsioonid kuuldavale tulid, kõlas meie oma, vähemalt minu arvates, üllatavalt hästi. Olin väga rahul inimestega, kes selle töö enda kanda võtsid, nad said suurepäraselt hakkama.

Äärmiselt meeldiv oli viktoriin. Huvitavaks tegi ettevõtmise just see, et tiimi liikmed pidid olema kõik erinevast rahvusest. Ka siin tekkis vahel keelelisi komistusi, kuid kehakeel ning kohmakad liigutused aitasid mitmepeale tagasi õigele rajale saada. Parimate tulemustega tiimid võistlesid pärast istungit esikoha nimel. Kuid võistlus haaras teisigi, mitte üksnes osa võtvaid kuulajaid ja vaatlejaid. Sellega meie päev Euroopa Parlamendis ka lõppes.

Euroscola pakub koolidele hämmastavat võimalust. Kellele iganes see võimalus kättesaadav peaks olema - rumalus oleks ennast taolisest elamusest ilma jätta! See on kogemus, mida igaüks peaks võimalusel kasutama. Päev Euroopa Parlamendis vastas minu ootustele, isegi ületas neid ning minul on kaasa võtta palju positiivseid elamusi sellest päevast ja kogu reisist.

AGE-MIDRIT ROHUSALU,
Ülenurme Gümnaasiumi 11.c klassi õpilane