Foto: Oliver Hainsalu ---

Ülenurme Gümnaasiumiga olen seotud veel mitmel viisil - olen kooli praeguse direktoriga 14 aastat kutsehariduses koos töötanud, olen mitmeid kordi koolitanud õpetajaid, pean paari õpetajat oma sõbraks ja mitut headeks tuttavateks, koolis õpetavad inglise keelt minu endine üliõpilane Helen Altin ja on õpetanud ning õpetavad projekti „Noored kooli" õpetajad. Ise olen aastaid tagasi väga lühikest aega õpetajapõua ajal Ülenurmes kohakaaslasena 8. ja 11. klassis inglise keelt õpetanud.

Õpetajastaaýi on kogenenud 28 aastat - olen olnud õpetajaks oma vanas koolis Miina Härma Gümnaasiumis, õpetanud erialakeelt Tartu Kutsehariduskeskuses ja alates 2003. aastast olen täielikult pühendunud tulevaste ja töötavate inglise keele õpetajate koolitamisele Tartu Ülikoolis. Mulle väga meeldib ülikoolis õpetada, aga praktikat ja projekti „Noored kooli" õpetajate tunde vaadeldes on mind ikka ja jälle külastanud soov ka ise veelkord n.ö päris koolis kätt proovida ja saada kindlust, et tulen toime ja õpetan tulevastele õpetajatele õigeid asju.

2011. aastal kuulutaski SA Archimedes haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm „Eduko" välja konkursi, mille eesmärgiks oli kaasata õpetajakoolituse õppejõude koolitöösse ja anda neile võimalus koolis staýeerida. See oli minu võimalus ja ma ei lasknud seda käest ning alustasingi III veerandi alguses oma kuuajalist staýeerimist. Õpetasin Ülenurmes iga nädal ühe õpetaja klassides, esimesel nädalal Karoline Piksarve, teisel nädalal Esta Toomsoo, kolmandal nädalal Helen Altini ja viimasel nädalal Piret Tammari klassides. Kõigepealt tasub ära märkida, et peaaegu kõik klassiruumid on varustatud kaasaegse esitlustehnikaga, klassides on arvutiühendus ning saab näidata filme, kuulata ingliskeelseid tekste, teha esitlusi jne. Õpilased kasutavad kaasaegseid õppematerjale, inglise keelt õpitakse väikestes keelerühmades ja õpetajad on koolitatud ja oskuslikud.

Kooli olme jättis juba esimestest päevadest väga hea mulje - koolimaja on puhas, jõudumööda maja ka värskendatakse ja paljud ruumid on saanud täiesti uue näo. Kooli söökla on avar ja valgusküllane, toit väga kodune, maitsev, külluslik ja tervislik (õppijad saavad prae kõrvale kolme erinevat salatit valida). Õpetajatel on head võimalused lisamaterjale teha ja paljundada.

Ülenurme kooli lapsi ja noori oli tore õpetada. Õppijate keeletase on hea. Internet, sotsiaalmeedia ja arvutimängud on toetanud sõnavara arengut. Kaotajaks on jäänud käe- ja õigekiri, sest kirjutatakse vähem. Teadsin juba ette, et 6.-8. klassi õppijad peaksid olema rahutumad kui nende vanemad koolikaaslased, ent nägin kohapeal üllatusega, et päris nii see polnud, sest klassides oli üksikuid korrarikkujaid, kuid klassid tervikuna käitusid hästi nii omavahel kui ka õpetajate suhtes. Gümnaasiumis õppijad olid üldiselt motiveeritud ja tõsisemad ning pakkusid nii mõnegi üllatuse just oma pühendumisega koolitööle - töötasid tunnis aktiivselt kaasa ja tegid kohusetundlikult oma kodutöid.

Veetsin vaheajad õpetajate toas ja nägin ka seda, kui pühendunud oma erialale on Ülenurme Gümnaasiumi õpetajad, sest ikka läks jutt tundidele ja õpetamisele. Pärast tundide lõppu algavad konsultatsioonide ja järeltööde tunnid ning tavaliselt on veel kella viie ajal mõned õpetajad koolis ja teised küll koju jõudnud, ent alustanud seal pärast puhkepausi järgmiste päevade tundide ettevalmistamist või tööde parandamist.

Koolis staýeerimine pani mind ka nägema, kuidas e-kool võimaldab lapsevanematel koolis toimuvaga paremini kursis olla. Enam ei saa laps kodus öelda, et ta ei tea, mis õppida anti. Enamgi veel - lisaks kodustele töödele saab lapsevanem huvi korral üle vaadata, mida tunnis tehti, sest ekooli jääb märge ka tunnitööst. Küll oleks tore, kui lapsevanemad leiaksid aega, jaksu ja tahtmist kooli ja õpetajaid nende püüdlustes toetada, sest ainult koos on võimalik paremaid tulemusi saavutada.

Ja kuigi mina pole kunagi saanud laulda Ülenurme kooli laulu ...On tähtsaid valgeid maju/maailmas igal pool,/ kuid mulle kõige tähtsam/ on Ülenurme kool... kui oma laulu, on mul hea meel, et mind siin vastu võeti, mulle õppijad usaldati ja minuga rahule jäädi.

Ja lõpetuseks soovin öelda, et mina usaldasin oma lapsed Ülenurme kooli õpetada ja pole kordagi seda valikut kahetsenud. Usaldage teiegi Ülenurme Gümnaasiumi!

PIRET KÄRTNER

Õpilaste arvamusi:

Katren Robam (11. kl):

Minule isiklikult Piret Kärtneri tunnid väga meeldisid, kuna need oli huvitavad ja erinesid tavalistest inglise keele tundidest. Pireti tundides ei olnud kordagi sellist tuima töövihiku või õpiku ülesannete lahendamist ning tema vaatenurk ja lähenemine tunnitööle oli väga huvitav. Tunnid möödusid sisukalt ja kuidagi kähku. Arvan, et selline staýeerimine on igati positiivne, huvitav ja teretulnud.

Kerli Kõiv (11. kl): Mina arvan, et need tunnid, mis meil õpetaja Kärtneriga toimusid, olid huvitavad ja samas sai ka natuke vaheldust oma õpetajast, mitte halvas mõttes muidugi. Alguses oli natuke raske jälgida, kuna õpetaja rääkis liiga kiiresti, aga lõpuks harjus juba natuke äragi. Kasulik on kuulata erinevaid viise, kuidas räägitakse inglise keelt, sest igal pool räägitakse seda erineval moel.

Õpetajate arvamusi:

Helen Altin:

Pärast seda, kui Piret Kärtner ühe nädala jooksul minu tunde nii vaatles kui ka läbi viis, tundub mulle, et noore õpetaja üks kasulikumaid viise õppimiseks ja arenemiseks ongi võimalus vaadelda kõrvalt kogenud õpetaja tundi oma õpilastega. Ääretult põnev oli tavapärase klassi ees seismise asemel jälgida oma õpilasi tagapingist. Lisaks sain juurde palju uusi metoodilisi nippe. Arvan, et taolised projektid ei ole vajalikud mitte ainult ülikooli õpetajakoolituse õppejõududele, vaid ka just noortele õpetajatele.

Karoliine Piksarv (Noored Kooli IV lend): Minule olid Pireti tunnid väga suureks inspiratsiooniks. Väga põnev oli tema tunde vaadelda, sain praktilisi nippe ja ideid ning väga huvitava võimaluse näha kellegi teise metoodikat samade materjalide ja samade õpilastega töötades. Kõige põnevam oli aga näha omaenda õpilasi rahulikult kõrvalt. Endalegi üllatuseks selgus, kui vähe ma siiski oma õpilasi õpetades nende oskusi ning positiivseid püüdlusi märkan. Nii vahva oli kõrvaltvaataja pilguga näha oma õpilastes hoopis uusi ning meeldivalt üllatavaid külgi! Kokkuvõttes oli Pireti staýeerimine meie koolis värskendavaks kogemuseks nii mulle kui õpilastele, aitas veidi leevendada ka igapäevast töökoormust, andis võimaluse arutada, mida veel ja kuidas õpilastega teha ning mil viisil nendega pärast Pireti tunde edasi minna. Läbi selle kogemuse tekkis taas kord mõte, et koostöös peitub jõud ning õpetajatöö kohatist üksildust (oled ju ainuvastutav tundide ettevalmistamise ja läbiviimise eest) aitaks leevendada, kui leiaksime enam võimalusi koostööks ning teineteise toetamiseks tundides.