ca
775 igapäevast sööjat ja lasteaedeades
ca
600. Köögid on sisse seatud Laagri ja Ääsmäe koolides ning Nõlvaku lasteaias. Tuleviku, Laagri ja Ääsmäe lasteaeda viikse toit termostega lähimast „staapköögist" kohale.

Menüüde kokkupanekul lähtub partner Baltic Restaurants mitmetest nõuetest, mis seaduses ette on kirjutatud. See on segu energia- ja toiteainevajadustest ning tervislikkusest, tooraine värskusest ja hooajalisusest, aga arvestada püütakse ka laste soove. „Laste lemmikud on endiselt pastatoidud ja pannkoogid, samuti söövad nad meelsasti punaseid suppe hapukoorega. Kala ei kuulu lemmikute hulka, ent samas on siin positiivset tendentsi märgata - seda süüakse järjest rohkem.

Omaltpoolt püüame kala serveerida nii, et lastele meeldiks - eraldi kalatükk, kaste ja kartul/riis, et ei oleks lihtsalt mingi kalamaitseline kaste taldrikul," kirjeldab kogemuse pealt laste eelistusi Baltic Restaurantsi kommunikatsioonijuht Ruth Laidvee.

Firma on viinud läbi ka rahuloluuuringuid ja vastuseid on loomulikult seinast seina, aga teatud asjad korduvad: lapsed sooviks tihedamini pannkooke, rohkem makaronitoitusid, pitsat ja kotlette, vähem kastmeid, vähem kala ja üldse mitte kalasuppi. On ka pisut ulmevaldkonda kuuluvaid ettepanekuid: koolis võiks olla oma kondiiter, kes igal hommikul värskeid saiu küpsetab, tahaks keedetud merikarpe, veiseliha punase veini kastmes ja kalamarjaga saiu.

Laagri koolis oli külaskäigu päeval menüüs Bologna kaste, lisandiks nii kartul kui makaron ja värske salat ning magusaampsuks puuvili. Toidu jagamine käib koolis kuumadelt marmiitidelt, igaüks võtab, kui palju ja mida soovib.

1,3 € eest restoranipraadi ei saa

Kalamarjaga võileivad ja merekarbid ilmselt haridusasutuste menüüdesse lähitulevikus veel ei jõua. Koolidesse ja lasteadadesse retsepte koostades tuleb arvestada suhteliselt kitsa eelarvega. Koolilõuna peab mahtuma 1,3 euro sisse, lasteaia kolm käiku: hommiku- ja lõunasöök ning oode 2,4 euro sisse.
 
 „Hind seab kahjuks omad piirangud," tõdeb ka Laidvee. Eestimaist toorainet kasutatakse tema sõnul siiski võimalikult palju, lisaks ka täisterapastat ja mahetoodetest mahejuurvilju, aga päris restoranitoitu selle summa eest pakkuda ei saa. Küll aga saab selle eest kolmel päeval nädalas praadi, kahel on supipäev, iga toidukord sisaldab ka juurviljakraami.

Baltib Restaurants koostab menüü kuu aega ette ja saadab selle ka koolidesse ja lasteaedadesse läbivaatamiseks.
 
 „Võimaluse korral arvestame ka tehtavate ettepanekutega, muutmist on ette tulnud, ent mitte kuigi tihti," ütleb toidufirma esindaja.
 
 „Tavapärased lihtsad toidud. Vanemate klasside lapsed võivad ju nuriseda, et retseptikoostajatel võiks rohkem fantaasiat olla, aga kogemusest teame, et pisemad pelgavad võõrama väljanägemise ja maitsega toite.

Ka maitseainete kasutamisega on sama lugu - ühed tahavad rohkem soola, teised vähem pipart. Koolitoidu puhul töötab kuldne keskmine kõige paremini," leiab Laagri kooli direktori kt Toomas Artma.

Laagri lasteia direktor Tiiu Ingerainen hindab toidukvaliteedi heaks. Aeg-ajalt on küll olnud nurinat toiduportsjonite suuruse üle.
 
 „On ka olnud selliseid päevi, kui kokal on toit untsu läinud, aga see ei ole valdav. Oleme lapsevanemate käest küsinud hinnaguid, aga lõpuks taandub asi siiski maitse ja eelistuste küsimustele. Mõni pahandab, et miks annate nii vähe viinereid, lapsed ju armastavad neid, teine ütleb, et igasugune poolfabrikaat peaks olema toidulaual välistatud," toob Ingerainen näite.

Laagri lasteaias on sisse seatud ka tagasiside vihik, kuhu õpetajad toidu kohta arvamusi saavad kirjutada: „mulgipuder oli mage", „lapsed ei armasta riivitud kaalikat", „pasteedileivad näevad inetud välja", „kapsasupile oli lisatud äädikat".

Kõik need kommentaarid edastab direktor kohe ka toitlustajale, nii et kommunikatsioon on vajadusel igapäevane.

Lapsevanem Kaija Velmet, kelle poeg käib Tuleviku lasteaias, on lasteaiatoiduga samuti rahul, hinnates selle mitmekesiseks ning tervislikuks ja mis maitsesse puutub, siis ei ole tema arvates midagi kummalist, kui 4-aastane mõnda toitu ei taha.
 
 „Poeg põlgas mingil ajal ära tilli, nii kui seda supile oli raputatud, siis ta sellest keeldus. Mõne aja pärast läks see mööda," toob Velmet näite laste põhjendustest, miks lõunasöök söömata jäi. Tema poeg on ka kergelt allergiline, aga kuna seni pole lasteaiatoidust ühtegi löövet ega allergianähtu tekkinud, siis usub ta, et lasteaiatoit on ka puhas ja tervislik.

Nii Ingerainen kui Velmet leiavad, et tasuta või sümboolse hinnaga lõunasöök on olukorras, kus paljude laste jaoks on see ainus sooja toidu võimalus üldse, ülioluline.

Isegi, kui see jääb natuke alla restorani kvaliteedile ja maitseelamustele.


Hinnad:

KOOLILÕUNA 1,3 eurot päev Riiklik koolilõuna toetus 0,78 eurot päev
Eesti rahvastikuregistri andmetel Saue vallas elavatele õpilastele on koolilõuna tasuta, Saue vald tasub riikliku koolilõuna toetuse ja koolilõuna tegeliku maksumuse vahe 0,52 eurot/päev.

LASTEAIA PÄEVANE TOIDURAHA 2,4 eurot /päev
Eesti rahvastikuregistri andmetel Saue vallas elavatele lastele 1,47 eurot päev, Saue vald tasub 0,93 päevas juurde.