Ülvi Noole koostatud projekt avab Näduvere küla rahvale akna maailma
Mis andis Teile põhjuse projekti koostamiseks Elukestva õppe Grundtvigi programmi raames?
"Just maaelu ja külade edasikestmine on praeguseks muutunud eriti tõsiseks probleemiks. Viimase rahvaloenduse tulemuste võrdlemine Torma valla elanike koguarvuga paarkümmend aastat tagasi peaks olema alarmeeriv: territoorium on sama suur, ainult elanikke oli 2011. aasta seisuga 1600 inimese võrra vähem! Riiklik poliitika toimib paraku maaelu kahjuks, sest nn tõmbekeskuste taga on ulatuslikud tõukepiirkonnad: külades asustus hõreneb, mistõttu võimalused seal toimetulemiseks muutuvad edaspidi veelgi ahtamaks. Noored lõpetavad põhikooli, suurem jagu neist rajab edaspidi perekonna mõnes suuremas linnas, osalt ka kuskil välismaal.
Läbi aastate oleme kirjutanud mitmesuguseid projekte, et toetada selliste väljundite kaasabil taasiseseisvunud Eesti Vabariigist kümmekond aastat noorema Näduvere Küla Seltsi traditsioonide väljakujundamist. Põhiliselt heategevuse kaudu on olnud meie sooviks tagada inimsõbralik ja solidaarne elukeskkond Seltsi koosseisu kuuluvates külades. Me tahaksime vastavalt võimalustele toetada, taaselustada või ajakohastada kunagist pärimuskultuuri; aidata kohalik külaelu majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt paremale järjele; ühisürituste kaudu tutvustada siinseid külasid laiemale avalikkusele; uurida meie külade minevikku, sealhulgas talletada nii mujale rännanud kui ka praeguste külaelanike mälestusi, ergutada ärksamaid noori tegelema kohalike suguvõsade uurimisega jm. Tähtis on otsida uudseid valikuvõimalusi, kuidas kasutada senisest paremini ära oma vaba aeg, et see ei pruugiks muutuda tühjaks ajaviiteks, vaid moodustaks ühe osa elukestvast õpitööst. Tahame kutsuda kaaskodanikke üles tegutsema ühistel eesmärkidel, vanusest hoolimata. Siinsed lapsed ja koolinoored vajavad samuti sihipärast ühistegevust, millega koos süveneks nende kodutunne ja isamaa-armastus.
Aastast aastasse oleme korraldanud Näduvere kiigeplatsil jaanipeo, kuhu tuleb reeglina kokku üle 200 inimese. Külades oleme läbi viinud mitut laadi ühisüritusi, kus on kaasa löönud lapsed, noored, tööealised ja pensionäridest külaelanikud. Oleme teinud sellist tööd tasuta, eesmärgiga parandada oma koduümbruse elukvaliteeti, sest elukvaliteedi kõige olulisema koostisosa moodustavad teadagi sõbralikud inimsuhted. Ühtekuuluvustunde kujundamisel on eriti oluline, et hajaasustusega küladest koguneksid mitut laadi ettevõtmistele igas vanuses elanikud - see pakub meile väljavaateid tihedamaks suhtlemiseks, üksteise tundmaõppimiseks, mitmekülgseks mõttevahetuseks, endiste aegade meenutamiseks, ühistegevuseks, aga kasvatab ühtlasi elujõudu ja positiivset ellusuhtumist."
Kas kohalik pärimuskultuur avaldas mõju Näduvere ümbruskonna külades?
"Näduvere Küla Seltsi koosseisu kuulub terve hulk väikeseid külasid, mis veel 70 aastat tagasi moodustasid „suitsude" arvu järgi rahvarohkeid külakogukondi. Siinsed kohanimed esinevad esmakordselt vanimates säilinud mõisadokumentides juba 16. sajandil, näiteks Näduvere, Lilastvere, Kilbavere, Võidivere, Rassiku, Tealamaa jt., aga nimetatud külad olid päris kindlasti asustatud juba muinasajal. Näduveres, Lilastveres ja Aosillal tegutsesid kunagi kohalikud külakoolid, viimasena lõpetas tegevuse Lilastvere 4-klassiline Algkool 1970. aastal. Tänaseni mäletavad eakad pensionärid siinsete koolmeistrite mitmekülgset tegevust rahvahariduse ja kultuuri edendamisel. Nemad kui tõeline „maa sool" hoidsid elus kohalikku kultuurielu ja ühistegevust, näiteks korraldasid paar korda aastas külapidusid, kus laulsid lastekoorid ja täisealiste segakoor, külaelanike hulgast kogutud näitetrupiga kanti ette mingi lihtsam koomilise sisuga näitemäng või mõnikord lavastati ka lühioperett. Näiteid pole mul tarvis kaugelt otsida, sest minu vanaema Leida oli pikemat aega pedagoog siinsamas Lilastvere Kuueklassilises Algkoolis ning tegi reeglina rohkem kui amet temalt tegelikult oleks nõudnud - nii juhendas ta muuhulgas huvilisi, kes tahtsid õppida esperanto keelt.
Sellised ühtekuuluvusest kantud kultuuritraditsioonid ei ole veel lõplikult katkenud, sest tänapäevalgi elab siinkandis mitmeid võrdlemisi aktiivseid kaaskodanikke. Mõni neist on valitud Torma valla volikogusse, teised teevad tublisti tööd Torma lasteaia ja põhikooli hoolekogudes. Vabatahtlikena ja omavalitsuse toetusel on nad andnud märkimisväärse panuse kodukoha edasikestmiseks."
Missugune on Teie algatatud projekti sisu, taust, eesmärgid, loodetav mõju ja senised tulemused?
"Projekti elluviimise tähendab, et kohaliku rahva hulgas levitatakse Open Goverment in Europe liikumise arusaamu: regulaarse selgitustööga proovitakse mõjutada kaaskodanikke, ärgitades nende teadvuses riiklikku mõtlemist euroopalike põhiväärtuste alusel ning tõrjudes samas poliitilist leigust ja ükskõiksust. Kodanik peaks tajuma, kui oluline on õieti tema isiku roll ühiskonna täieõigusliku ja täisverelise liikmena, sest ühe või teise huvirühma liikmena, olgu selleks erakond, ametiühing, mingi selts või ühendus, jagub tal piisavalt mõjuvõimu riigiorganite tegevuse suunamiseks. Samuti tuleks aidata meie inimestel läbi näha, missuguste probleemide lahendamisest võtab Eesti Vabariik osa Euroopa Liidu liikmesriigina ning kuidas see puudutab otseselt või kaudselt igat kodanikku ka meie ühiskonnas. Projekti peamisteks tegevussuundadeks on seminarid, õppematerjalide väljatöötamine, kohtumised poliitikute, teadlaste, ajakirjanike, kunstnike jt. Projekti tegevussuundade kaasabil loodame kasvatada ühiskonna sidusust, luua järjest tugevamaid garantiisid inimeste võrdväärseks kohtlemiseks ja demokraatia põhimõtete ellurakendamiseks."
Mis oli sellist projekti koostades kõige keerulisem?
"Midagi ülejõukäivat ja keerulist selles ei olnudki! Ainus, millest alati jääb vajaka, oli mõistagi aeg - projekt sai kirja viimasel hetkel".
Kes moodustavad projekti peamise sihtrühma?
"Meie adressaat on inimesed Näduvere Küla Seltsi piirkonnas ja selle lähiümbruses, teisisõnu kohalik maarahvas. Oma tegevussuundadest ja otsesest tööst kavatseme teavitada maakonnalehe ja sotsiaalsete võrgustike vahendusel, seega mõjutab projekt ühtaegu märksa suuremaid huvirühmasid meist kaugemal."
Töötasite varem Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse juhataja ametikohal. Mis on Teie põhitöö praegu ning kas projekti koostamist tuleks arvata hobide hulka?
"Töötan praegu ATC AS müügijuhina. Lahtiseletatult on ATC AS söödakomponentide ja põllumajandussaaduste turustaja. Projektide kirjutamine oli viimased kolm aastat tõepoolest vaid hobikorras harrastus. Teen seda tasuta, missioonitundest, oma kodukoha elujõu säilitamise ja parema tuleviku huvides."
Olete nelja lapse ema. Kas ja kuivõrd võimaldab projekt muuta Näduvere Küla Seltsi külad Teie laste jaoks hubasemaks ja atraktiivsemaks?
"Muudatused ühiskonnas sünnivad aeglaselt, põlvkonnast põlvkonda. Käegakatsutavaid tulemusi lootkem siiski kaugemas tulevikus. Kõige mõistlikum on alustada kõige väiksemast, silmaga nähtamatust - inimeste mõtlemisest. Esimene saavutus oleks juba see, kui projekti tulemina elavneks kodanike huvi ühiskonna ja poliitilise tegevuse suhtes, kui nad õpiksid julgemalt kaasa rääkima meie ühise kodukoha ja kodumaa hea käekäigu pärast."
Kui kaua olete elanud Torma vallas?
"Olgugi et minu sünnikoht on Jõgeva linn, olen sügavuti juurdunud Torma vallas Lilastvere külas, kus enne mind elasid teadaolevalt 7 põlvkonda esiisasid-esiemasid, kusjuures on üpris tõenäoline, et minu juured siin ulatuvad veel hoopis kaugemale minevikku. Minu vaarisa isa Mihkel Leppik hakkas enam kui poolteist sajandit tagasi majandama sedasama Rausi talukohta, mille maadel ma praegu elan" ...
Olete lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning hetkel õpite teist aastat õigusteaduskonna aineid. Millest selline valik?
"Mulle väga meeldib, sest valdkonnad, mida ma õppisin või õpin, olid ja on igas mõttes elulähedased. Praeguseks on rõhuv enamus inimesi ennast sidunud igat tüüpi lepingutega, ometi tundmata oma õigusi; mõnikord ei taipa nad isegi seda, missugused on nende kohustused. Meil sõlmitakse riburada telefoni, interneti, digiboksi, kindlustuse ja muid lepinguid. Mida aeg edasi, seda enam läheb tarvis juurat, et kaitsta oma õigusi. Õppimine iseendast on minu meelistegevusi, pealegi olen piisavalt täiskasvanud, et õppida iseendale. Kuigi jah, keegi ei õpi ainult iseendale, sest aja jooksul omandatud kogemused tuleb rakendada kaasinimeste teenistusse - see on üks meie põhilisi kodanikukohustusi ühiskonna ees."
Teie abikaasa on kriminaalpolitseinik. Kas kujutlete ennast uurija, prokuröri või advokaadi rollis?
"Vara veel nii kaugele ette vaadata! Eks elu näitab, kui õige aeg käes."
Mis on Teie kõige arvestatavam naiselik relv oma ideede läbiviimisel?
"Minu veendumuse järgi on naine ja mees võrdselt inimesed, kuigi oma soost tingitud iseärasustega. Võrdsed võimalused naistele, olgu selleks õigus osaleda valimistel ja olla valitud, õigus omandada kõrgharidus, töötada südamelähedasel erialal on meie Euroopa kultuuriruumis alles suhteliselt hiljuti kättevõidetud suursaavutus, mille taga on pikk ja sihikindel võitlus. Naiselik visadus, töötahe, sitkus ja vastupidavus, rohkem väljaarenenud empaatiavõime ning suutlikkus igas olukorras kergemini kohaneda on tegelikult need omadused, mis teevad naissoost isikud nii mõnestki mehest tugevamaks. Andku mehed mulle andeks, aga nad osutuvad pahatihti nõrgemaks ning lasevad ennast kergemini kiusatustest kaasa kiskuda. Muidugi ei tasuks uskuda, et see on reegel. Musti lambaid või oinaid leidub mõlemal poolel!"
Mis peaks lähiajal muutuma Torma vallas ja Eestimaal tervikuna?
"Põhimõtteline võtmeküsimus on läbi aegade üks ja sama: Kas inimene elab selleks, et süüa, või sööb selleks, et elada? Kas riik on olemas inimeste huvides või omistatakse Eesti Vabariigi kodanikule bürokraatlikus masinavärgis kuskilt kõrgemalt ettemääratud pisitillukese hammasratta ülesanne? Kodanike kõige otsesem kohus on Riigikogule, valitsusele, ametnikkonnale üha uuesti meelde tuletada, et riik teenigu kodanikkonda, et äri ja majandus peavad toimima rahva huvides. Sellest kõigest sõltub meie edasikestmine.
Maainimene tunneb paraku üsna sageli, nagu elaks ta õiguslikus tühiruumis, kus talle on juba enne sündimist tema tagasihoidlik kohake kätte näidatud. Meie ei taha tagasi seisuseühiskonda, meie ei taha tagasi mõisahärrade ja kirikisandate kõrki ülemvõimu, meie kõigi ühiseks eesmärgiks olgu kodanikuühiskonna tugevdamine ja võitlusvõime tõstmine. Selles osas ootab meid põlvest põlve ees määratu töö ja võitlus, mis kunagi ei lõpe, nii nagu Eesti demokraatia ei saa kunagi lõplikult valmis.
Ärgem unustagem: Iga anne on ülesanne. Tehkem endale südameasjaks ja kandkem ühiselt hoolt, et ükski anne, ükski talent Eesti Vabariigis, olgu tema kandjaks mees või naine, eestlane või eestimaalane, ei läheks kaduma! Rohkem haridust ja haritust, enam tõelist tarkust, kusjuures poliitikategelased ei tohiks unustada veel üht olulist tõde: Valel on lühikesed jalad ning valetamine riiklikul tasandil sööb riiki aplamalt kui vähktõbi."
