Unustatud majad: Nõmme kiriku juubelist
Samas hoones hakati järgmisel aastal pidama ka luterlikke jumalateenistusi. Esialgu toimusid need kord kuus Keila kiriku konvendi korraldusel. Esimesi teenistusi pidas Keila koguduse abiõpetaja R. zur Mühlen. 1906-1916 teenis samas Tallinna Jaani koguduse õpetaja W. Grohman. 1913. aastal kinkis Manfred selle oma isa äpardunud tööstuse mälestusmärgi koos krundiga kogudusele. Luterlik kogudus tegi hoones juba samal aastal põhjalikuma remondi ning see omandas kiriku või kabeli ilme. 1918. aastal ehitati torn, järgmisel aastal saadi endisest Tallinna Patarei õigeusu kirikust kolm kella (2-, 4- ja 6-puudased). Orel telliti 1921. aastal August Terkmanni töökojast, seni oli läbi aetud laenatud harmooniumiga. Kuni selle ajani oldi Keila abikirik, nüüd oldi oma arengus aga nii kaugel, et kogudus iseseisvus 29. märtsil 1922. Järgmise aasta 17. aprillil kinnitati uue koguduse õpetajaks Anton Eilart.
Värske hingekarjane oli prooviaasta läbinud Laiusel, tulevase Tartu Ülikooli rektori ja piiskopi Johan Kõpi käe all. Noor ja energiline mees asus kohe aktiivselt tegutsema. 30. märtsil 1924 pühitseti Nõmme luterlik kirik tema algatusel Tartu rahu mälestuskirikuks. Seejärel nimetati kirik Rahukirikuks ja kogudus Rahukoguduseks. Nii sai Nõmme oma Vabadussõja mälestusehitise analoogiliselt Paide rahvamaja ja Keila koolimajaga. 1925. aastal valmis ja pühitseti koguduse maja. 1931. aastal rekonstrueeriti kirik arhitekt Friedrich Wendachi projekti järgi põhjalikult, senine madal hoone ehitati kõrgemaks, lisandus ka leerituba. Koguduse ja tema õpetaja õhutusel algatati 1930. aastatel Nõmme vaimulikud laulupäevad. 1940. aastaks oli Rahukogudusel üle 4000 liikme. See koguduse kasvatamine nõudis pidevat tööd, olid ju paljud nõmmelased tulnud Tallinnast ning seetõttu juba sealsete koguduste - Kaarli, Jaani ja Pühavaimu - liikmed.
Järgnesid rasked aastakümned kiriku elus. Piiskop Kõpp määras 1944. aastal, enne oma emigreerumist, A. Eilarti üheks oma asendajaks Eesti usuelu juhtima. Kuid... algasid ülekuulamised ja sama aasta novembrist asus A. Eilart end arreteerimiste eest varjama. Ta tabati alles mõned aastad hiljem, saatuse irooniana, oma koguduse aastapäeval 29. märtsil 1948. Vabanenuna 1955. aasta detsembris teda enam Rahukoguduse etteotsa ei lubatud. Teda asendas õpetaja Georg Voldemar Klaus, kes oli meie kodulinnaga seotud juba 1930. aastatel - nimelt nii Nõmme vabatahtliku tuletõrje kui ka tuletõrje Harjumaa brigaadi vaimulikuna.
Aastakümneid seisis koguduse eesotsas õpetaja Voldemar Ilja, kes oli sel postil ka Eesti taasiseseisvumisel. Kõrvuti igapäevase kirikutööga oli V. Ilja tunnustatud teadlane, kes oma teoloogiadoktori kraadi kaitse vennastekoguduse ajaloost.
Nüüdseks on teatepulga koguduses üle võtnud õpetaja Ove Sander. Viimaste aastate tähtsündmuseks on kindlasti Nõmme Lunastaja Kiriku (kunagine Saksa Lunastaja ehk Erlöserkirche) renoveerimine ning selle saamine Rahukoguduse abikirikuks. Taastatud kirik avati pidulikult ning õnnistati 4. mail 2008. Sama aasta 31. augustil avati kirikus mälestusplaat Vabadussõjas langenud Balti rügemendi võitlejatele.
