Urbepäeval käidi urvalinde otsimas

Urvalinnud on punase mütsiga värvukesed, talvekülalised siin. Kuid ka meie kohalikke tetresid võib urvalindudeks nimetada nende toitumise tõttu! Tegelikult läksimegi rohkem metsiseid kaema, olgugi, et nad männiokkaid eelistavad, kuid ega nad pungadest ja urbadestki ära ütle!

Meil olid kaasas üks viieaastane ning teine kuueaastane, keda urbepäeval urbadega nüpeldama peaks, et neile mingid allergiad külge ei kargaks. Metsas aga saavad nad urvaplaastri kätte märkamatult.

Võtsin Urbepäevast kirjutamise ette ETV Osooni saate tõttu, kus reklaamiti välja karude teema, kuid endil polnud karujälgegi näidata ... Meie aga käisime kilomeetrite viisi karujälgedes Piiumetsa raba ääres. Meile ja meie lastele on karujäljed tavalised. Kuid tavaliseks ei tohi siin imelises ilmas muutuda ükski hetk meie elust. Ei tohi unustada, et Karu on loodusmälestis ning meie maa metsad ja hõreasustus ning veel ime kombel säilinud rabad on kui parim karude rahvuspark kogu Euroopa jaoks! Enne Norrasse minekut lugesin Norra karulugu, et ennast sealse rahva hingeeluga kurssi viia. Nüüd aga tean, et Norras on ainult 6 kuni 9 karu 1000 metsamaa ruutkilomeetri kohta, meil aga keskmiselt 39.

Metsised lohistavad juba tiibu ning joonistavad siiruviirulisi mustreid lumele. Mõnes kohas oli juba veidi tantsuplatsi näha, kus võis paar kolm isendit omavahel kohtuda. Kuid seal, kus eelmisel aastal kuut, või kuuel korral metsist nägime ning nende magamispuudele sattusime, kohtasime tänavu ainult üht lindu ning magamispuid on vaja uuesti otsima minna.

Meil olid ka parajad segajad kaasas, kes vahetevahel unustasid sosinal rääkimise ära ning ilveste kombel mööda kaldus puid ülespoole kippusid ronima.

Ilusast päevast jäi ikkagi murekripeldus südamesse. Kas Põlma Huntaugud (mujal Eestis kutsutakse Kalevipoja jälgedeks, kus rahvas on peidus olnud) ja Kummassaare punkrid - käigud, suudavad kaitsta metsatukki, mis nende ümber veel kasvavad? Kas keegi kunagi väärtustab põlisteid, mis ajaloost pulbitsevad?

Tulemas on jüripäev. Kas kunagi keegi mõistab, et Harju- ja Virumaa maarahva vastuhakk 669 aastat tagasi oli ristisõdijate kurjuse ja vale vastu. Neli kuningat - Põhja-Eesti maavanemad, kelle nimed Uku Masing Vatikanist välja kaevas ning keda rahuläbirääkimistel reetlikult Paides tapeti, ei viitnud aega kiira-käära kirikutes käimisega, vaid suundusid joonelt läbirääkimistele ning 10 kuni 14 tuhat põlisrahva kodukaitsjat jäid läbirääkimiste tulemust ootama. Alatud sissetungijad hävitasid 1343-1345 ~30 tuhat hinge maarahva hulgast, mis oli pea pool tolle aja põlisrahvast sellel alal.

Foto: Kristelli