Õpetaja palub aga lastel veel viivuks jääda. Et siis koos ajakirjanikuonuga kokku võtta, kuidas esimene nädal kulges. Päris algusest.

Alguste algus

"Kui olime klassis pinkidesse istunud, siis hakkasime üksteisele patja viskama," räägib üks tüdruk, Lisette nimi, õhinal, "ja kes padja kinni püüdis, see pidi ütlema oma nime."

"Nii, mänguliselt, saime üksteisega tuttavaks," ütleb klassijuhataja. Kui ta ise padja kätte sai, ütles ta: "Sirje Plovits". Nii on 1A klassi juhataja nimi.

"Kas teist keegi varem ka oma pinginaabrit tundis?" tahab ajakirjanik teada. "Ei tundnud," teab teine krapsakas tüdruk, Helena. Tuleb välja - väga vähesed tundsid varem oma tulevast pinginaabrit. Ometigi on 1A komplekteeritud ainult Vääna- Jõesuu küla lastest. Aga ju on küla nii suureks kasvanud, et isegi ühe klassi lapsed seni teineteist ei tundnud. Ka nooruke klassijuhataja Sirje Plovits elab samas külas.

"Kui juba üksteisega tuttavaks saime, siis vaatasime aabitsat, tuletasime tähti meelde," kõneleb üks poistest, Jesper nimeks.

"Suvel polnud tähed kellelgi meelest läinud, mõni loeb meil soravalt, mõni vähem soravalt," ütleb õpetaja. Tahvlile on riputatud paberilehed, peal nagu päris ehtsad pihlakobarad. Sellised, mis läbi klassiakna õuest sisse vaatavad. Ainult paberist. "Ise paberist tegime. Ja värvisime," räägivad tüdrukud kooris.

"Proovisime natuke ka käelisi oskusi," seletab õpetaja. "Ja siis tuli söögivahetund," hõikab keegi poistest. "Taldrikule pandi riisi."

"Ja kotlet," täiendab teine. "Ka kastet ja kurgisalatit. Piima anti ka," räägivad lapsed läbisegi. Et väga hästi maitses, seda kinnitavad kõik nagu ühest suust.

"Siis me veel vahetunnil jalutasime," teatab üks tüdrukutest. "Ja istusime raamatukogus, murul," täiendab teine.

"Raamatukogu on meil alati kõigile avatud, raamatuid ei ole veel palju, aga muru meenutav vaipkate on maas. Lastele meeldib," jagab õpetaja jälle seletusi. Raamaturiiulid ja mugavad kott-toolid peaksid kohe-kohe kohale jõudma.

"Kas koolis on tore?" tahab ajakirjanik teada. "Jaaaahh!" hõikavad lapsed kooris.

"Saime nii palju uusi sõpru," ütleb Lisette. "Ja magama ei pea," kinnitab Jasper.

"Koolis ei tohigi magada," naerab klassijuhataja Sirje Plovits.

Esimene korv

Lapsed hakkavad koolist lahkuma. Mõni pikutab veel raamatukogu "murul", ootab vanemaid, üks poiss nõuab aga direktorilt palli. Tahab uut spordisaali ja korvirõngast proovida. Direktor Eddi Tomband annab poisile palli ja... esimene vise tababki.

"Randar Teder," tutvustab noormees ennast, "kolmandast klassist." Randar tuli Vääna- Jõesuu kooli Lasnamäelt. Ja tahab siin korvpallitreeninguid jätkata.

"Spordiring alustas juba 2. septembril, korvpallitreeningutega alustame nädala pärast, jalgpalliga lähiajal," lubab direktor. Lapsevanemad on soovinud ka tantsu- ja kunstiringi.

Viimane tuleb koos Vääna-Jõesuu külaseltsiga ja alustab samuti teisel koolinädalal.

Kuigi esimene nädal uues koolis kulges tõrgeteta, on direktoril muresid küllaga.

"Laste kooli saabumine ja kojuminek," ütleb direktor esimese mure. Buss toob kaugemalt tulijad küll üsna kooli lähedale, aga ikka on keegi pedagoogidest hommikul bussile vastu läinud, lapsed kooli juhatanud. Ja peale tunde bussi peale viinud.

Kõik on ju nii uus ja harjumatu. Aga samm-sammult hakkab uus kool astuma igapäevarütmi.

Vääna-Jõesuu kool

  • 1. septembril 2013 avatud Vääna-Jõesuu koolis õpib 68 õpilast. Kool võib haridust anda kuni 168 lapsele.
  • 1A klassis on Vääna- Jõesuu kandi lapsed - kokku 21.
  • 1B klassis on Muraste- Suurupi kandi lapsed - kokku 22.
  • 1C klassis Tabasalu lapsed - kokku 16.
  • Ühendatud 2.-3. klassis õpib erinevatest paikadest 9 õpilast.
  • Pedagooge töötab koolis 4.
  • Koolil on avar võimla, käsitööklassid poistele ja tüdrukutele, laste vajadusi arvestav söökla. Sisustamisel on raamatukogu.
  • Kool tahab olla ühendavaks keskuseks ka Vääna-Jõesuu külakogukonnale.