Vääna-Jõesuu piirile on tulemas tiheasustusala?
Harku Valla Teataja intervjueeris Hadley Barretit.
Millal puutusite Eestimaaga esimest korda kokku?
Külastasin Eestit esimest korda 1999. aastal. Arendustegevusega hakkasin siin peale 2005. aastal. Esmalt Tallinna kesklinnas, siis naabermaakonnas Raplas, täpsemalt Juuru vallas.
Mis nendest objektidest tänaseks on saanud?
Tallinnas on elamu valmis, Juurus on kehtestatud detailplaneering ja rajatud koostöös vallaga kanalisatsiooni- ja veetorustikud, hoonete ehitamiseni pole veel jõutud.
Mis tõi Teid Harku valda?
2006. aastal vaatasin Eestimaal natuke ringi, otsisin potentsiaalset kohta arendamiseks. Harku on linnalähedane vald, looduskaunis kohas, linnaga on väga hea ühendus.
Võiks koguni öelda, et Harku vald on Tallinna tugiala. Ka on vallal väga hea arengukava ja kehtestamisel olev üldplaneering langeb kokku meie nägemustega.
Samas pole vald oma arengult tasakaalus, pole töökohti, 87% Harku valla elanikest sõidab ju Tallinna tööle.
Arvestades siinsete elanike arvu võiks tublisti enam arenenud olla ka sotsiaalne sfäär. Kohalikud elanikud ei pea ju sõitma iga teenuse järele Tallinna. Seda poolt võtabki arvesse uus detailplaneering, mida tahame kohalike elanike nõusolekul ja vallavolikogu abil kehtestada.
Miks planeerite sellisesse looduskaunisse kohta korterelamuid, mitte ridaelamuid või eramuid ?
See tuleneb meie arhitektuursest kontseptsioonist, mis näeb ette tiheasustusala teket. Meie kahe- ja kolmekordsed korterelamud on liigendatud nii, et näevad välja nagu ridaelamud või hoopis eramud.
Miks on detailplaneeringus ette nähtud tootmismaa, mis on need tootmishooned, mida kavatsete rajama hakata?
Soovime, et meie arendus oleks jätkusuutlik. Seega peab olema ta energiasäästlik. Tahame hoonete kütmiseks kasutada peamiselt taastuvenergiat, kas päikese- või bioenergiat.
Eesti vabariigi seadused ütlevad aga, et taastuvenergia tootmisel peab tootjal olema tootmismaa, ainult siis saab ta loa taastuvenergia tootmiseks. Sellepärast olemegi nii kirjutanud ka detailplaneeringusse.
Mingit tootmist, ei kergeega rasketööstust, Vääna-Jõesuusse ei tule. Ka logistikakeskust mitte, nagu mõni oponent arvab.
Mis tuleb aga planeeritavatele äri- ja sotsiaalpindadele?
Kauplus, juuksur, büroopinnad, avalik internetipunkt... Sotsiaalpindadele aga raamatukogu, lastehoid, perearstikeskus, päevakeskus vanuritele. Et see arendus asub kahe küla, Suurupi ja Vääna-Jõesuu piiril, siis oleks see tõmbekeskuseks mõlemale külale.
Üldisemalt rääkides on meie kontseptsioon aga selline, et see peab turu nõudeid arvestades olema jätkusuutlik. Tahame turu arengut jälgides teha korrektiive oma arenduses.
Vallavolikogus vastu võetud otsused nõuavad, et iga arendaja investeeriks valda elamuühiku (pind, kus elavad kaks täiskasvanut ja poolteist last, seega keskmine eesti pere - toim.) 8600 eurot. Kas olete nõus selle raha investeerima?
Me ei nõua mingeid eritingimusi, pealegi on meie planeeringus juba lasteaiakohad sisse arvestatud.
Mitmed kohalikud elanikud on arvamusel, et see piirkond vajab kõike seda, mida pakute, aga esmalt tuleks kolmeetapilisest detailplaneeringust kehtestada esimene etapp (selles on ette nähtud äripinda 2975 ruutmeetrit ja elamupinda 1700 ruutmeetrit, kokku 12 korterit), see valmis ehitada ja alles siis otsustada, kas arendusega jätkata. Kas olete sellisel tingimusel nõus ehitama?
Sellisel arvamusel on väike grupp inimesi. Olen vestelnud väga paljude kohalike elanikega, kes elavad meie arendusest nägemisulatuse kaugusel.
Nemad kinnitavad arengu vajalikkust. Samas on meie projekt üks tervik, arvestab turu vajadusi ja taastuvenergia kasutamist. See tuleb planeerida tervikuna ja siis etapiviisiliselt ehitada. Arvestades kohalike inimeste teatud kartusi tiheasustuse vastu oleme me esialgse projektiga võrreldes vähendanud tunduvalt ehituse mahtu, teinud hooned astmelisemaks.
Seega on praegune projekt tunduvalt keskkonnasõbralikum, arvestab rohkem kohalike inimeste soove.
Aga esialgsed kontseptsioonis püstitatud eesmärgid - energiasäästlikkus ja võimalus ehitusel kohanduda turu nõuetega - on jäänud samaks.
____________________________________________________________
Kogukonna esindajate arvamused
EDDI TOMBAND
Türisalu külaseltsi liige
Üldplaneeringu järgi on selles paigas ette nähtud hajaasustus. Oleme endiselt selle poolt, et üldplaneeringust kinni peetakse.
Et olen jahimees, siis tean öelda: tiheasustus takistab metsloomade liikumist.
Ka on Vääna-Jõesuu külal ajalooline keskus olemas, vald on sinna ka juba kooli näol tublisti panustanud.
MÄRT ERLEND AGU
Vääna külade seltsi esindaja
Paljude meie seltsi liikmete arvates vajab Vääna-Jõesuu kant just seda, mida arendaja pakub - korralikku kauplust, kooskäimiskohta, perearstikeskust.
Seda enam, et suviti kasvab siinne elanike arv vähemalt kahekordseks.
Meie seltsi liikmed toetavad arengut.
______________________________________________________________
ERIK SANDLA
abivallavanem
Antud detailplaneeringu koostamise aluseks on valla kehtiv üldplaneering, mis näeb antud alal ette perspektiivse tihehoonestusala, ning valla uus üldplaneering, mille kohaselt on planeeritav ala tsoneeritud suuremas osas ärimaa ja väiksemas osas elamumaana.
Uues üldplaneeringus on elamumaade maakasutuse üheks põhimõtteks elamualade mitmekesistamine - ärimaade ja sotsiaalmaa kõrvalsihtotstarbe andmine suurematele elamualadele võimaldab esmatarbeteeninduse ning funktsionaalse avaliku ruumi arengut. Valla uue üldplaneeringu kohaselt on äri-ja tootmismaade maakasutuse põhimõteteks äri- ja teenindussfääri areng puhkepiirkonnas ning looduskaunitel aladel. Kuna planeeritav ala paikneb aktiivses kasutuses oleva puhkepiirkonna läheduses, siis täidetakse antud detailplaneeringuga uue üldplaneeringu kohast maakasutuse põhimõtet.
Lähtuvalt elanike tehtud ettepanekutest oleme arendajale teinud ülesandeks planeeringu lahendust muuta, vähendada kavandatavat ehitusmahtu ja lisada planeeringule etapiviisilise realiseerimise kava.
Esimese etapi maht peab olema realiseerunud, alles siis kaalutakse järgmise etapi väljaehitamist.
Praegu planeeritavad (esialgsest kolmandiku võrra vähendatud ehitusmahud)
- Kogu ehitusalune pind 44 617 ruutmeetrit.
- Ärihoonete pind 37 993 ruutmeetrit.
- Elamute brutopind 8500 ruutmeetrit.
- Kortereid kokku 59. 1. etapp
- Ehitusalune pind 6728 ruutmeetrit.
- Äripind 2975 ruutmeetrit.
- Elamupind 1700 ruutmeetrit.
- Korterite arv 12.
