Perenaine Katrin Tinno, kes ka ise on ratsutaja, teab täpselt, kui palju sporthobusel on päevas vaja maha traavida, et ta ikka vormis püsiks. Eesti ratsakoondise liikmel, Eesti seenioride meistril koolisõidus Diana Ellermannil on Väänas kogunisti viis hobust. See aga tähendab, et suurem osa päevast kulub ratsanikul just Vääna tallis.

Diana Ellermann: "Igale hobusele - ratsutamisele ja looma eest hoolitsemisele - kulub vähemalt tund. Nii et kokku vähemalt viis tundi päevas ja kuus korda nädalas. Nädala lõpus on tavaliselt veel võistlused."

Kuld Indiast

Kuidas leidis aga Tallinnas elav ratsutaja üles just Vääna ratsakeskuse?

"Minu treener Alla Gladõsheva tuli siia treeneriks. Et tahtsin sama treeneriga jätkata, siis pidin ka siia tulema," räägib Diana Ellermann ära tuleku põhjuse. Alla Gladõsheva on Eesti Ratsaspordi Liidu poolt valitud 2008. ja 2012. aastal parimaks Eesti ratsatreeneriks.

Et tegu on hea treeneriga, kinnitavad ka hoolealuste tulemused: lisaks Diana Ellermannile on Eesti koondise liikmed ka Tiina Kuusmann ja Sirly Tillmann noorhobuste klassis.

Kaugeim paik, kust Diana Ellermann kulda koju toonud, on New Dehli Indias. Seal sõideti laenatud hobustega, nii kaugele oma ratsusid tavaliselt kaasa ei võeta. Kohapeal loositakse võistlejate vahel kohapealsed hobused.

"Siin lähedal, Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Valgevenes, Saksamaal, käin ikka oma hobustega," ütleb Diana Ellermann, kes oma viiest hobusest on enim auhindu võitnud koos Landys Akvareli ja Donna Annaga. Mõlemad ratsud on Eesti sporthobuse tõust.

"Mujal teatakse Eesti hobuseid vähe - ehk Tori hobust rohkem - ja imestatakse, et Eestis nii head ratsahobused on kasvatatud," selgitab Diana Ellermann.

Abi on ka vaja

Kust tuleb aga ratsaspordiga tegelemiseks raha? Saab ju ka hobust vaid kaugelt näinud inimene aru, et tegemist on kalli spordialaga. Maksavad hobused ja nende ülalpidamine, kallid on võistlusreisid koos suurte loomadega, nende veterinaarne teenindus...

Diana Ellermann: "Eks ma perekonna toel seda ala harrastan, sisse toob ka ratsatreeneri amet. Ka teistel Vääna ratsakeskuse nimekatel ratsutajatel - Tiina Kuusmannil ja Sirly Tillmannil - on ratsatreeneri litsents. "Kui nüüd mõne poni juurde saame, siis on noortetreenerid juba noori ootamas," arvab ratsakeskuse juhataja Alari Tinno. Treeningutele noortega loodetakse ka toetust saada. Praegu üritab ratsakeskus ennast paremini ära majandada kõrvalharudega - toodetakse sõnnikust komposti.

Abi on saadud ka Nelja Valla Kogult - asfalteeritud parkimisplatsi rajamiseks, katusealuse ehitamiseks ja sõelumisliini ostuks. Ratsutamine on kaunis ja kallis ala, mis ka mõistust vajab.