Vahvad vastlapäevalised
Nii otsustas Hellamaa perekeskus ka lõimuda noorusega, ehk tunda end väärikas eas hullava lapsena. Vastlapäeval kogunesid vapramatest vapramad Hellamaa Perekeskuse majja, et siis koos tunda ennast noorena. Eelnevalt oli nagu võluväel õuele ilmunud kolm soomekelku ja koridoris koperdasid mõned salvokad. Enne kui jõudsime stardipositsioonid võtta, kukkus Maimu ristseliti isakese maa manu. Oh seda tormijooksu, et teda üles aidata ja vaadata üle kõik luud, kondid.
Kepikõnniga astuti vapralt Lenini mäe poole (eks väärikamad teavad), ehk siis Pühalepa vallamaja juures olevale nn mäele. See tundus meite jaoks päris paras olevat, ei liiga kõrge ega ka madal. Osalejad said nüüd valida kolme tee vahel (nagu muinasjutus): esimene tee viis kepikõnniga suure tee poole, teine tee viis soomekelguga suure tee poole ja vapramatest vapramad vallutasid mäge. Päris tormijooksuga mäge just vallutada ei saanud, aga kõik kelgud said ära testitud. Võitjaks osutus must salvokelk ja punane salvokas jäi teiseks. Muud liulaskmise instrumendid jäid tagasihoidlikumatele kohtadele.
Mäest alla kulgeti nii kõhuli kui jalad ees, ära sai katsetatud isegi tandemkelgutamine. Need liud tulid ikka kõik omamoodi, mõni ikka ühte külge vildakile ja teise külge vildakile, aga sai ka korraliku vastlaliu ikka tehtud. Vahel oli püstitõusmiseks küll vaja abitugesid või käpakil olekut, aga kuda see inimene ikka käima õpib , kui mitte käpakil. Teine seltskond võttis mõõtu soomekelguga kiirliuglemises, kus osaleda sai vaid paarikaupa. Siin oli vapram just Tiiu ja tugevat konkurentsi pakkus Maimu. Kepikõnniga käijaid jäid kelgutajatest ikka maha.
Liud liueldud, suunduti perekeskusse keha kinnitama. Ootas meid soe hernesupp ja kõhukas vastlakukkel ning punane soojendusjook. Vestlemist ja muljetamist jagus juba soojas toas veel pikalt ning sooja naha ja pika liu said kõik osalejad kaasa. Aitäh osalejatele ja ikka uute kohtumisteni.
Päev enne oli perekeskuses vastlapäeva tähistamas „pöialpoiste" seltskond - puuetega inimesed, kes käivad perekeskuses koos üle nädala. Koos meisterdati ise vastlakukleid.
Igaühel oli oma kindel toimetamine kukli valmimisel: üks tühjendas sisu, teine pani moosi ja kolmandad täitsid kuklid vahukoorega. Kuklid said valmis, siis tuli ikka üks liug ka teha.
Eelnevalt oli perekeskuse parkimisplats uhkelt puhtaks lükatud ja sai rõõmuga lustida soomekelguga. Kordamööda tehti osalejatele sõitu. Pärast kosutavat õuesviibimist söödi omavalmistatud vastlakukleid.
