VALIMISBLOGI: Kokkuvõte "Poliitika eestoa" Tartu valimisdebatist "Kus on Tartu tasuta ühistransport?"
Avalik debatt kulges seekord üllatavalt rahumeelses õhkkonnas, mis näitab, et üldjoontes ollakse Tartus valimiste eel transpordiküsimustes ühel meelel, erinevused tulevad ilmsiks pigem detailides.
Näiliselt kõige teravam peaks olema vastasseis Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, kellest esimene lubab 100 kilomeetri ulatuses uusi rattateid (eelmise valimistsükli jooksul valmis neid kõigest 9 kilomeetrit), teine aga Tallinna eeskujul tasuta ühistransporti.
Keskerakonda esindanud Aadu Must ja reformierakondlane Toomas Kapp piirdusid sel teemal üksnes lühikeste repliikide pildumisega. Kapp kordas käibetõde, et tasuta lõunaid pole olemas, st tasuta ühistransport makstakse moel või teisel linnakodaniku taskust ikkagi kinni. Must pareeris aga irooniliselt küsimusega, kuhu 100 kilomeetrit kergliiklusteid Tartus peaks mahtuma: „Meie saime 42 kilomeetrit ega tea, kuhu ülejäänu üldse ära mahub.“
Tasuta ühistranspordi suunas lubas Tartus liikuda ka Isamaa ja Res Publica Liit, keda debatil esindanud Peeter Laurson üritas noppida Keskerakonna ees punktivõitu: „Tasuta ühistranspordiga tulime eelmisel korral välja meie. Pilootprojekti polnud isegi vaja teha, sest kaubandusettevõtted – Lõunakeskus, Prisma – tegid selle meie eest juba ära, kuigi liinid polnud sellised, nagu meie ette kujutasime.“ Teiste debatil osalenute mõtted võttis kokku valimisliidu Vabakunna saadik Jussi Santeri Junttila, kes pidas tasuta ühistransporti luksuseks.
Selle asemel kõlas kui kooris nõue muuta bussigraafikud sõitjasõbralikumaks, vähendada liinide arvu ja teha samas liinide pikendamise nimel koostööd naaberomavalitsustega. Seejuures viidati mitmel korral sakslaste tehtud Tartu ühistranspordi auditile, mis ilmselt uue koalitsioonilepingu transpordi peatükkides alusdokumendiks võetakse.
Sotsiaaldemokraatide esindaja Kadri Leetmaa tänas kõiki rattureid, kes oma olemasoluga on tekitanud piisavalt segadust, mistõttu kergliiklus paljude jaoks isegi ootamatult fookusesse on nihkunud. Kui jätta välja Isamaalist Tartu Kodanikku esindanud Elmut Paaveli mantrana korratud seisukoht, mille kohaselt tuleb otsuseid teha nii, et mitte ükski liiklejate grupp nende tõttu ei kannataks, kumas ülejäänud debateerijate seisukohtadest läbi mõte kergliikluse eelisarendamisest.
Nihet mõtteviisis markeerib Leetmaa väide: „Autodest tuleb eemal hoida nii palju inimesi kui võimalik.“ Ratturite eelistamine saabki tulla autojuhtide arvelt, piirates näiteks parkimisvõimalusi tee ääres. Leetmaa sõnutsi on autode arvukuse vähendamiseks tarvilik muuta ühistransport, rattaga liiklemine ja kõndimine linlastele võimalikult mugavaks. Hetkel on sotside meelest põhiprobleemiks ebaühtlane märgistus, mistõttu kulgevad rattateed kord kõnniteel, siis jälle autotee ääres, kord parmal, siis jälle vasakul pool teeservas. „Läbimõeldud ühtlustamine tuleb enne 100 kilomeetri valmimist ära teha,“ ohjeldas Leetmaa Reformierakonna entusiasmi.
Rattateedega otseselt seonduv küsimus oli talvine lumekoristus – kas ja kes valmivatelt kergliiklusteedelt lund lükkab. Sotsid ja EKRE lubasid valituks osutudes selle töö ära teha, Keskerakond ja Reformierakond soovivad ratturid talvel pigem ühistransporti kasutama suunata. „Me ei ela ometi Hispaanias!“ protesteeris Must. Talvise lumepuhastuse korraldamiseks soovib Vabakund aga luua spetsiaalsed linnaosa või tänava põhised ühistud, mille liikmed lumekoristusega tegeleksid.
Debatil kõlas mitmest suust mõte tuua oluliste riigiametkondade kontorid tagasi kesklinna. Eelkõige peeti silmas Võru tänava lõppu kolinud postkontorit, Põllu tänaval asetsevat haigekassat ning politseimajas paiknevat kodakondsus- ja migratsiooniametit. Isamaaline Tartu Kodanik tahab lüüa mitu kärbest ühe hoobiga, planeerides kesklinna Kaubamaja ja teenindusmaja piirkonda bussiterminali, mis võimaldab linlasel maksimaalselt ühe ümberistumisega ühest punktist teise jõuda.
Samasse hoonesse võiks Elmut Paaveli sõnutsi koondada ka olulisemate ametkondade kontorid. Ka sotsid soovivad riigiga koostööd teha, et paigutada need asutused ühte hoonesse kesklinnas. Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja Kalev Essenson soovitas linnal planeerida asju nii, et kõiki krunte kesklinnas ei renditaks eraettevõtjatele.
Linna planeerimisosakonna töö asetas Essenson negatiivsesse valgusesse mitmel puhul: „Hetkel on planeerimises liiga palju bürokraatiat, puuduvad aga professionaalne lähenemine ning üldine visioon.“ Talle sekundeeris Leetma: „Linnaplaneerimine peab jõudma krunditasandil planeerimisest edasi – igal pool peab nägema linna kui tervikut.“
Ühe võimalusena näevad sotsid linnavalitsuse planeerimisosakonna ümberstruktureerimist nii, et sinna oleksid partneritena kaasatud ka arendajad ja erinevad MTÜd. Samuti võiks Leetmaa meelest linnavalitsuses olla isik, kes koondab kokku linnakodanike arvamused linnaruumi küsimustes.
Lõpuks jõuti põgusalt arutada ka Tartu ühendusi välismaailmaga. Ka selles küsimuses jõuti konsensusele, et raudtee- ja lennuliikluse arendamine on linna jaoks oluline. Tartu lennujaama tuleks lisaks Flybele ja Finnairile meelitada ka teisi lennufirmasid, kes lendaksid olulisematesse sõlmjaamadese, st Riiga, Helsingisse ja Stockholmi.
Peeter Laurson mainis läbirääkimisi SASi ja AirBalticuga. Aadu Must sõnas aga naljatledes, et probleemi lahendamiseks oli nende linnapeakandidaat Aivar Riisalu plaaninud ise Tartusse lennuki soetada. Vabakund rõhuks lennunduse asemel aga oluliselt keskkonnasõbralikumatele rongiühendustele, kusjuures Jussi Santeri Junttila ei näinud RailBalticu hetkel plaanitavas trajektooris, mis kulgeb läbi Pärnu, Tartu jaoks probleemi: „Ühendusi Riia ja Tallinnaga tuleb oluliselt tihendada ning ära ei maksa ka unustada, et Tartu asub Riia ja Peterburi vahel.“
IRL näeks RailBalticut siiski ka Tartut läbimas, sest siin on oluliselt rohkem inimesi. Toomas Kapp lisas omalt poolt, et lisaks raudteeliikluse suurendamisele, tuleb leida bussi-, raudtee- ja lennujaama ühendamiseks võimalikult mugav lahendus. Tegu on tõepoolest kriitilise küsimusega.
Negatiivse stsenaariumi visandas kuulajatele Aadu Must: „Kui Tartu ei saa regulaarset lennuühendust, siis ülikooli 400. juubelil räägivad vanakesed, et meil oli kunagi tähtis ülikool.“
Debatisarja viimane üritus, kus ristavad piigid linnapeakandidaadid, toimub järgmisel kolmapäeval, 9. oktoobril kell 17.00 Genialistide Klubis. Üritusest teeb otseülekande ka Delfi.
