VALIMISBLOGI: Talvepealinnas tõotab tulla tihe rebimine
Valgamaal asub üks omavalitsus, milles toimuvad kemplused võimu pärast regulaarselt päevalehtede meediakünnise ületavad. Selleks omavalitsuseks on loomulikult Otepää vald, mis viimase nelja aasta jooksul pole suutnud oma renomeed avalikkuse silmis sugugi parandada. Pigem vastupidi: kaks aastat tagasi üritasid vallajuhid sulgeda Pühajärve põhikooli, kuid pidid lõpuks kohtus aktiivsetele vallakodanikele alla vanduma, möödunud aastal käis praegune vallavanem Merlin Müür valla vanurite transportimiseks mõeldud bussiga puhkusereisil Euroopas, senini on täitmata aga Otepää Gümnaasiumi direktori ametikoht.
Uue jõuna orbiidile tõusnud Otepää Kodaniku vallavanema kandidaat Kuldar Veere peab Otepää sagedaste skandaalide ja paleepöörete põhjuseks erinevate grupeeringute olemasolu, kes omavahel läbi ei saa. Kaheks peamiseks grupeeringuks on Reformierakond ehk nn „Nigoli punt“ ja 90ndate alguses valda juhtinud „Raidali punt“, keda neil valimistel esindab valimisliit Otepää. Uute tulijate jaoks, keda viimastel aastatel on järjest rohkem Nuustakule sisse voolanud, on püünele pääsemine seni väga vaevarikas olnud ning mõneti pelgavad ka Otepää Kodaniku kandidaadid, kellest mitmed on pärit teistest Eestimaa nurkadest, et päritolu võib neile komistuskiviks osutuda.
14 aastat järjest valda juhtida pole üldse mitte paha tulemus – sellega on hakkama saanud Reformierakond, kellele meeldib saavutustest rääkida arvude keeles. Praegune vallavanem Merlin Müür toobki välja positiivseid fakte: „Otepää on haldussuutlikkuse poolest tõusnud 4 aastaga 22. kohalt 17. kohale. Oleme jätkuvalt alla 5000 elanikuga kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse tabelis esikohal.“ Ilusate numbrite taga peitub konkurentide sõnutsi aga korrumpeerunud vallavõim, kes on Otepää arengut pärssinud.
„Reformierakonna valitsemisaeg on pidurdanud Otepää arengut ning võimukoridorides pole mõeldud vallakodanikule ja ettevõtjale, vaid erakonna liikmete ja toetajate huvidele. Selle näiteks on kas või see, et volikogu liikmed on valla allasutuste juhid – volikogu teostab võimu iseenda üle. Kui see pole korruptsioon, siis mis see on?“ küsib Jaanus Raidal, viidates ilmselt ka Otepää Gümnaasiumi endise direktori Aivo Meema kaasusele, kellel vallavolikogu endise liikmena lasub kooli õpilaselamute rahadega sahkerdamise kahtlus.
Kui vallavanem toob välja fakte oma väidete tõestuseks, siis ka oponendid pole numbritega kitsid. Raidalile teevad muret need 500 inimest, kes viimaste aastate jooksul Otepää tolmu jalge alt on pühkinud. Selle protsessi peatamiseks lubab valimisliit Otepää luua valda 200 uut töökohta, mis pakuvad Euroopa keskmist palka. Raidali väitel pole see siht sugugi utoopiline: „Meil on plaan ja peetud on eelläbirääkimisi mitmete potentsiaalsete investoritega. Kahjuks on need takerdunud seetõttu, et olen olnud opositsioonis. Uued töökohad tulevad nii turismisektori kui ka tootmissektori arengu toetamisest.“ Kulmu paneb kergitama aga soov Otepää looduspargi territooriumit potentsiaalse ettevõtluspiirkonnana kasutada.
Ettevõtja Kuldar Veeret Raidali plaan ei veena, kuigi investorite leidmine ja spetsiaalse arenduskeskuse loomine, mis tegeleks piirkonna turundamisega, on ka Otepää Kodaniku programmis sees. Võib aga julgelt väita, et nendel valimistel on eelnevatest skandaalidest tulenevalt vorm sisust olulisem. Vaadates kas või Otepää Kodaniku valimisprogrammi kahte esimest punkti, mis puudutavat otseselt kodanike kaasamist, on selge, et kommunaalteenuste kvaliteedi, investeerimiskliima ja elukeskkonna edendamise asemel läheb põhirõhk usalduse taastamisele valla ja kodanike vahel.
Valimisliidu Otepää Kodanik taga on paljud Pühajärve põhikooli sulgemise vastu võidelnud inimesed. Üsna kiiresti kasvas survegrupist välja moodsaid kaasamismeetodeid praktiseeriv poliitiline liikumine. Kevadel toimus üleriigilist Rahvakogu formaati kopeerinud Otepää Rahvakogu, mille Veere lubab valimisvõidu korral muuta regulaarseks. Kaasatuse vähesus on Veere sõnutsi ka Reformierakonna lõpuks tegutsema pannud, kes korraldas suvel oma versiooni Rahvakogust, mis oli väidetavalt originaali mannetu koopia, kus inimesed istusid küll laudade ümber, kuid omavahelise diskussiooni asemel pidas vallavanem neile monoloogi.
Ilmselt ei saanud oravapartei ürituselt piisavalt head tagasisidet, sest küsimuse peale, kuidas vald kodanike edaspidi kaasata püüab, vastab Merlin Müür: „Otepää vallavolikogus tegutseb seitse erinevat komisjoni, kuhu on kaastaud palju vallakodanikke.“ Vähemalt seni on võimuliit kasutanud pigem teerulli meetodit. Külavanem Veere meenutab, kuidas Pühajärve põhikooli päästmiseks kirjutasid kõik Otepää külavanemad alla volikogule saadetud kirjale, kuid vähemalt toona jäädi hüüdjaks hääleks kõrbes. Hiljem vallandati aga valla arendusjuht, kelle ülesanne oli külavanematega tegelemine. Veere soovib külavanema rolli tulevikus tähtsustada, moodustades neist vallavolikogu kõrvale eraldi nõuandva organi, kuhu kuuluksid tulevikus ka linnaosavanemad.
Raidal lubab samuti senisest aktiivsemat suhtlust kodanikega – valimisliit Otepää programmis on sees isegi referendumid, millest olulisemaks peab Raidal siiski kodanike ära kuulamist ning ettepanekutega arvestamist. Rahvakogu mehhanism, mille Otepää Kodanik lubab käivitada, sarnasel põhimõttel töötakski. Rahvakogu otsused pole vallavolikogule siduvad, kuid populaarsete ettepanekute eiramisel tuleb Veere meelest volikogul seda piisavalt hästi kodanikele põhjendada. Eriti olulistes küsimustes, näiteks kooli sulgemine või omavalitsusreform, usaldaks Otepää Kodanik aga rahva häält ja paneks teema referendumile.
Kuigi Pühajärve põhikooli sulgemise otsus suudeti kohtus vaidlustada, pole teema sellega lõplikult päevakorralt maas. Peaaegu kõikides programmides on lubatud Pühajärve põhikool säilitada. Reformierakonna programmis ühtegi konkreetset punkti kurikuulsa põhikooli kohta ei leia. Merlin Müür kinnitab samas, et Pühajärvel hariduse andmine kindlasti jätkub.
Lõplike valimistulemuste ennustamine Otepääl on keeruline, sest lisaks eelmainitud kolmele nimekirjale on otepäälastel võimalik valida veel IRL-i, Keskerakonna ja valimisliidu Meie Kodu vahel. Viimase näol on tegu samuti uue jõuga, kes koondab enda ridadesse peamiselt noori. Uus vallavanem peaks siiski olema üks kolmest - kas Müür, Raidal või Veere.
Kõik kolm unistavad valimisvõidust ja vähemalt kahel puhul on tegu üsnagi eksistentsiaalse küsimusega. Pool sajandit Otepää poliitikas tiirelnud Raidal on endale andnud lubaduse, et ülekaaluka mandaadita jäämise puhul taandub ta valla juhtimisest. Valgamaalase korraldatud vestlusringis tunnistas aga Veere, et kui Otepää Kodanik ei peaks valimisi võitma, püsib ta seni varjus, kuni otepäälaste usaldus väljaspoolt tulnutesse on taastunud. Vaadates aga seda, kuidas vald on Otepää Kodaniku valimiskampaaniale kaikaid kodaratesse loopinud, paistab, et Reformierakond tunnetab kerget ohtu. Uues vallavolikogus on kohti senise 19 asemel 15, mistõttu rebimine igale kohale tõotab tulla tihe.
