Ingvar Saare rääkis, et teda huvitas eelkõige, kuidas suhtuvad Rootsis tuuleparkidesse kohalikud omavalitsused, mille piirkonnas pargid asuvad ja inimesed, kes seal elavad, ning kas neid kuidagi rahaliselt toetatakse. Selgus, et otsetoetuste süsteemi ei ole, kuid arvestatakse nende maaomanike huvidega, kes jäävad tuulikute joonistatud varjuringi. Küll aga tõstab tuuleparkide rajamine kohalike omavalitsuste tulu, sest see toob hulgaliselt töökohti majutajatele, toitlustajatele, tehnikutele, transpordiga tegelejatele. „Samuti saab kogukond läbi mittetulundusühingu otsest hüve ehk raha, mis suunatakse väärt projektidele, näiteks haridusele, taristule," rääkis Saare. Tema sõnul suhtuvad rootslased tuuleparkidesse pigem positiivselt ja leiavad, et see on parem kui tuumajaam või kaevandused.

Konverentsist võtsid osa ka Eesti Energia esindajad ning jätkuvalt on plaan rajada tuulepark Kihnu saarest kümne kilomeetri kaugusele merre lõuna ja edela suunal. Kui varem räägiti aastatest 2015- 2016, siis nüüd oli ajaline tärmin nihkunud 2018.- 2019. aastasse.

Saare sõnul puudub Eestis kogemus, kuidas mõjutab tuuleparkide rajamine loodust, linnustikku ja kalavarusid - nende uuringute tegemine seisab ees. See, kas Kihnu lähistele tuulepark tuleb, sõltubki selle mõjust loodusele, kohaliku omavalitsuse ega elanike arvamusega ei arvestata, kuna park tuleb merre. Merealade kohta arvamuse avaldamine ei ole kohaliku omavalituse pädevus.

Vallavanem ütles, et kuna sotsiaalmajandusliku mõju kohta hinnangud puuduvad, on tema jaoks kõige häirivam visuaalne reotsus. „Tuulikud tulevad küll kaugele ning on näha väikselt, kuid samas on neid palju. Ei kujuta ette, kui terve silmapiir on tuulikuid täis," ütles ta. Praeguste plaanide järgi kavatseb Eesti Energial rajada Kihnu lähistele 150 tuulikut.