Pargi  võlu ja väärtused 

Esteetilise väärtusena võib Kuressaare Lossipargis oluliseks pidada kaitseehitiste liigendatud pinnavorme, mis elustavad muidu tasapinnalist linnamaastikku. Bastionid on suursugused ning vallikraavi veepinnal on näha maaliliste vaadete peegeldused. Pargi  haljastuses on kasutatud omavahel kontrasti tekitavaid puid, nagu näiteks rohelusest silma torkav hõbedaste lehtedega hõbehaab või punaselehised pöögid. Põõsastiku abiga on loodud avatud ja suletud vaateid.

Maastikuarhitektuuriliselt on pargi asukoht hästi valitud, kuna pinnavormide mänglevus toetab oluliselt inglise maastikupargi ideed - jalutamise ajal avanevad üha uued vaadete seeriad ja elemendid. Seega on oluline, et kaitseehitised ei kaotaks oma vaadeldavat positsiooni. Edasi on arendatud parki järgides kindlustusehitiste morfoloogiat, kuid siingi mängivad vaated olulist rolli. Ringpuiestee aluselt jalutusrajalt saab imetleda erinevate külgede alt piiskopilinnust ning selle kaitseehitisi.

Kultuurilooliselt kannab Kuressaare linnapark endas mitmeid ajaloomärke, suurim ja tähtsaim neist on keskaegne piiskopilinnus.Vähemtähtis ei ole Kuressaare kuurordiperiood, mille ehedam näide on park nii arhitektuuri kui funktsioonide poolest. Kurortoloogiaga seotud hooned palistavad pargi ümbrust ning kunagise suvituselu keskuse hiilgus on tänaseni säilinud historitsistlike pargihoonete näol, nt kuurhoone, kõlakoda, villad.    

Pargi valupunktid

Puistu seisukord on üldiselt rahuldav, kuid suur osa ruumilist struktuuri kandvatest vanadest puudest on ühevanuseline ja ohustatud samadest teguritest: tüvemädanikest tingitud puidutugevuse vähenemine ja suurem tundlikkus kasvukohatingimuste muutmise ning hooldustööde suhtes, mistõttu mitme ebasoodsa teguri kokkusattumisel võib tekkida arvukas puude väljalangemine. Samuti on tihe puistu muutunud üherindeliseks. Halbade valgusolude tõttu ei saa areneda normaalselt rohttaimestik ja põõsarinne kiratseb.

Teedevõrk vajab korrastamist dubleerivate või isetekkeliste jalgteede osas ning teede laiuste osas, samuti vajab väljavahetamist praegune määriv paekivisõelmetest teekatend ja lahendust pinnasesse vajunud äärekivid.

Arhitektuursetest väikevormidest on halb piirdeaia seisukord, aia 194-st postist on enam- vähem terved vaid 13. Prügikaste on palju ja enamik neist väheesteetilised.

Valgustite tüüpe on kasutuses 3 ja need vajavad ühtlustamist, kuid suurim probleem on vanas pargiosas kasutuses olevate madala mastiga valgustite langemine vandaalide ohvriks. Vandalism on pargis probleem, mis vajab pidevat järelvalvet ja kulutusi korrashoiule, kuid kahjuks ei ole vandalismi probleem selle projektiga lahendatav.

Pargi ja lossi peasissepääsu juures on palju suunaviitasid ja liiklusmärke, mis suuruse ja asukohaga risustavad pargiruumi. Samuti on edaspidi soovitus mitte tähistada tuntud inimeste poolt istutatud puid silmatorkavate tähistega nagu vaskplaat kivil.

Rekonstrueerimiskontseptsioon kirjeldab pargi kaitse-eesmärke, probleeme, väärtusi ja peamisi väärtusi ohustavaid tegureid.

Kontseptsiooni põhjal valmis erinevatest osadest koosnev rekonstrueerimisprojekt. Üheks põhilisemaks on haljastuse uuendamise põhiprojekt, mis määrab täiend- ja asendusistutuste ja alleelõikude uuendamise vajadused ja liigid avatud ning suletud alade tekkimiseks, vajalikud raied ja hoolduslõikused, alade püsikutega täiendamise vajadused, samuti hooldusjuhised kogu pargi edaspidiseks hoolduseks. Ainuüksi raie- ja asendusistutustegevuse käigus on kavandatud aastani 2022 istutada parki 196 puud, ca 451 põõsast, 614 roosi ja erinevaid püsililli.

Lahenduse saavad korrastamise näol pargi teed ja platsid, kus tähelepanuta ei jää juurde tekkinud otseteed, mis peegeldavad vajalikke liikumissuundi, pargi piire ning pargi väravas asuva endise telefonikapi ehk praeguse kuulutustetulba ümbrus. Täiendatakse mänguväljakuid, antakse täiendav-ühtlustav lahendus pargi valgustusele, istepinkidele jpm.

Projekteerimisel lähtutakse Kuressaare Lossipargi ajaloolisest kompositsioonist ning 19. sajandi lõpu endistele kindlustustele rajatud linnaparkidele iseloomulikest kujundamise põhimõtetest, säilitades pargiansambli kui terviku linnaruumis.

Arvestatakse pargi kasutust linnapargina, turismiatraktsioonina ja ürituste toimumise kohana, mis eeldab vastavate funktsioonide tagamist ilma pargiruumi suuremahulist muutust tegemata ning vajadusel pargi diskreetset kohandamist vastavate vajadustega.

Kuressaare Lossipargi rekonstrueerimisprojekti põhjal
koostanud: Katrin Reinhold