August Korts Koigi Vallaleht

Teatavasti kujunes  aastatel 1918 kuni 1920 toimunud  Vabadussőjast oluline murdepunkt Eesti iseseisvuse kind-lustamisele ning sihipärasele arengule. Ränkade kaitselahingute kandvateks jőududeks olid vabatahtlikkuse alusel kodumaa kaitsele asunud mehed. Teada-olevatel andmetel on läbi aegade Koigi vallas elanud 13 vaprat sőjameest, keda osavőtu eest Vabadussőjas on tunnustatud kőrgeima aumärgi Vabadusristiga.

Siinsetele Vabadussőjast osa-vőtnutele ning langenutele pühendatud mälestusmärk paikneb Järva-Peetri kirikaias. Sobilik on meenutada neid Koigi valla mehi, kes okupatsioonivőimude kiuste on rahva mälust ununenud. Leheruumi piiratud mahu tőttu on lähema vaatluse alla vőetud vaid kahe siinse Vabadussőja sangari elusaatus. 

August Korts (VR II/3) vanemallohvitser 1920

Sündis 9. oktoobril (vkj 27. septembril) 1894 Viljandimaa Pőltsamaa kihelkonna Pajusi vallas töölise peres. Abiellus 27. Detsembril 1921 Pőltsamaa kirikus Anna-Maria Sopiga (1898-1969). Lapsed: Aksel (1922), Vaike (1923), Helmi (1928). Vallakooli haridusega. Siirdus Esimese maailmasőja ajal elama Järvamaale, Koigi valda. Vabadussőjas osales 1918. aasta 9. detsembrist 5. jalaväepolgu jalamaakuulajate komandos. Alates veebruarist 1919 aga 8. roodus, kust mőni päev hiljem määrati 7. roodu. Vőttis osa lahingutest Viru rindel punavägede vastu. Demobiliseeriti aprillis 1920. Vabaduse Ristile lisandusid 10 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses ja Vabadussőja Mälestusmärk. Pidas iseseisvusajal Järvamaa Koigi valla Päinurme mőisast saadud 21,81-hektarilist Rehila talu ning 1931. aastast ka venna pärandusena Päinurme mőisast eraldatud 14,37-hektarilist Keskpere talu. Oli Kaitseliidu Järva Maleva Päinurme ratsarühma ülema abi ja VRVÜ Järvamaa osakonna liige 1939-1940. Saksa ajal alates oktoobrist 1941 oli Omakaitse rühmaülema abi Koigi vallas. Osales 1944. aasta kevadel haarangutel nőukogude diversantide püüdmiseks Koigi ja Väinjärve vallas. Nőukogude julgeolekutöötajad arreteerisid ta 18. novembril 1944 Rehila talus. Mőisteti ENSV Sisevägede Sőjatribunali otsusega 1945. aasta detsembris 15 aastaks vangilaagrisse, lisandusid viis aastat asumist ja vara konfiskeerimine. Oli Paide ja Viljandi vanglas ja pikemat aega Venemaal Komis. August Korts suri 8. märtsil 1948 Komi ANSV VorkutLagis.

Matmispaik teadmata. Märtsis 1949 küüditati tütar Helmi, kellele järgnes ema Anna-Maria

Korts, Krasnojarski krai Minuđinski rajooni. Pääsesid tagasi Eestisse 1956. aastal. Poeg Aksel Korts teenis Teise maailmasőja ajal Saksa sőjaväes ning oli pärast sőda maist 1945 kuni märtsini 1947 metsavend.

Jaan Pääsuke (VR II/3) kapral 1919, noorem allohvitser 1921

Koigi Vallaleht

Sündis 8. detsembril (vkj 25. novembril)1900 Viljandimaa Pőltsamaa kihelkonna Lustivere vallas Kalikülas töölise peres. Abiellus 9. juunil 1929 Pőltsamaa kirikus Veera Rosalkiga (1906-?). Lapsed: Siegfried (1930-1952) ja Allan (1931). Vallakooli haridusega. Vabadussőja algul osales Viljandimaa Kabala kaitseliidus. Alates 13. jaanuarist 1919 teenis 3. Jalaväepolgu 3. roodus. Juulist 1919 ülendati kapraliks ning läkitati őppekomandosse, mille lőpetas sama aasta novembris. Alates maist 1920 viidi üle 1 roodu. Veebruaris 1921 kinnitati jaoülemaks, kellena teenis kuni demobiliseerimiseni sama aasta mais. Vabaduse Ristile lisandusid 10 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses ja Vabadussőja mälestusmärk. Autasumaa suurusega 15,51 hektarit eraldati mais 1922 Järvamaa Koigi mőisast. See sai nimeks Ubakalu talu. Koht kinnistati tema nimele juunis 1931. Ehitas hooned ja tegeles talupidamisega. Oli Eesti Vabadussőjalaste Liidu Koigi osakonna abiesimees 1934, Kaitseliidu Järva Maleva Koigi kompanii liige, Koigi Piimaühistu ja VRVÜ Järvamaa osakonna liige 1938-1940. Oli 1941. aasta suvel metsavend. Saksa ajal sügisest 1941 kuni septembrini 1944 Omakaitse liige. Osales lahingutes Punaarmee vastu augustis ja septembris 1944 Vőrtsjärve rajoonis. Nőukogude julgeolekuorganid arreteerisid ta 26. oktoobril 1944 oma talus. Peeti kinni Viljandi vanglas. ENSV SARKi vägede sőjatribunali otsusega mőisteti talle detsembris 1945 Viljandis 15 aastat vangilaagrit ning lisaks 5 aastat asumist. Oli Vorkuta söekaevandustes, kust vabastati amnestiaga märtsis 1956. Tuli tagasi Koiki ning töötas kolhoosis karjakuna. Elu lőpul pensionär. Jaan Pääsuke suri 18. veebruaril 1983 Paide rajooni Koigi külanőukogus ning maeti Pőltsamaa kalmistule. Abikaasa Veera Pääsuke arreteeriti 1945 ja oli Sverdlovski oblasti vangilaagrites, kust vabanes 1950 ja tuli tagasi kodukanti. Arreteeriti uuesti kui metsavendade varjaja ning viidi taas Sverdlovski oblastisse, kust vabanes 1956. Poeg Allan küüditati 1949 Krasnojarski kraisse, kust pääses tagasi Eestisse 1957. Teine poeg Siegfried siirdus 1949. aasta märtsiküüditamise ajal metsavennaks ja sai lahingus Retla külas nőukogude julgeolekuorganitega surma.