Varbola külas on nüüd naabrivalve sektor

Märtsi lõpul kirjutati Varbolas alla naabrivalvesektori asutamisleping. Ettevõtmise algataja Katre Kanarpik rääkis, et Varbola külas tupiktänava ääres elavad pered panevad tähele võõraste autode liikumist oma teel, sest siit edasi sõita ei saa.

Hiljuti oli juhtum, kui märgati kahtlast tuledeta autot, helistati politseisse ja patrull tegi kindlaks, et olidki metallivargad. Sepeale käis Katre Kanarpik naabrid läbi ja kõik olid nõus naabrivalve sektori moodustamisega.

Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus ütles, et naabrivalve sildid annavad teada, et selle piirkonna inimesed suhtlevad omavahel ja hoolivad üksteisest. Praktika näitab, et neis piirkondades on kuritegevus väksem. Näiteks Taanis soovitatakse naabrivalve sektorit vaid kolme kuni viie maja peale. Olgu sektor suurem või väiksem, kuid tegevuspõhimõte on üks - hooli, märka, reageeri.

Katre kanarpik on vastse sektori vanem. Talle anti materjalid, kus kirjas vajalike abiliste telefoninumbrid ja juhised, mida kahtlast märgates tähele panna. Politseijuht Janno Ruus toonitas, et väga oluline on fikseerida autonumber.

 „Naabrivalve on odavaim turvalisuse tõstmise viis," kinnitas MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari. Rapla maakond on Eestis teisel kohal sektorite arvu poolest, siin on neid nüüd 28. Eestis on üle 500 naabrivalve piirkonna, mis hõlmab ligi 11 000 peret. Mullu lisandus üle 30 naabrivalve sektori. Väljari oli väga rahul, et kõik need tekkisid omaalgatuse korras. Ta pidas sektorite loomulikku kasvu kõige õigemaks - selle taga on inimeste tunnetatud vajadus.

MTÜ Eesti Naabrivalve on 5. mail 2000 kodanikualgatuse korras asutatud ühing, mille eesmärgiks on tõsta elanike turvalisust kodudes ja nende lähemas ümbruskonnas just elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel.

25.aprillil peetakse Raplas naabrivalve- teemaline konverents, kus jagatakse infot ja tutvustatakse koostööpartnereid ja väärt praktikaid.