Vastab vilistlane Anne Trumm

1. Mis meenub Sulle Puurmani nime kuulmisel?

Meenub eelkõige lapsepõlv, kaunis loss, park, Pedja jõgi, lõhnavate sirelitega jõesaar, koolikaaslased, kodused ja soojad inimesed. Veel meenuvad mulle toredad kooliaastad, isikupärased õpetajad, sõbralik külarahvas. Olen õnnelik, et olen õppinud väikeses koolis, sest siin pidi kõik kaasa tegema: treeningud, spordilaagrid, spordivõistlused, näitemängud, tantsuetendused, kunstija käsitööringi, olümpiaadid.

Igat huviala natuke, kuid mis kokku andis ühe suure tugisamba kogu eluks. Praegugi Puurmanist läbi sõites käib kerge värelus ja äratundmisrõõm südamest läbi. Lõpetasin Puurmani Keskkooli 1974. a. Edasi õppisin Tartu Ülikoolis lastearstiks.

2. Millega praegu tegeled? Räägi oma perest.

Töötasin 12 aastat pediaatrina nii Võru haiglas kui ka polikliinikus ning nüüd olen perearstina ametis juba 16 aastat. Minu töö meeldib mulle. Minu igapäevasteks märksõnadeks on küsimused: „Mis muret teeb?" ja „Kas kuidagi saab aidata?". Abikaasa Andresega oleme koos elanud 33 aastat. Meil on kaks poega.

Abikaasa töötab lihatööstuses, vanem poeg on tegev IT-spetsialistina ning noorem töötab isa firmas arendusjuhina. Olen kahekordne vanaema. Püüame võimalikult palju tegeleda tervisespordiga - nii kahekesi kui ka võimalusel koos laste peredega. Armastame jalgrattasõitu ja suusatamist Haanja nõlvadel ning viimased 15 aastat naudime mäesuusatamist väljaspool Eestit. Tunnen väikest kohustust olla tervislike eluviisidega eeskujuks oma patsientidele.

3. Kuidas võib olla Sinu tööst kasu oma koduvalla inimestele?

Tunnen, et minu tööst on ka vahel kasu ka koduvalla inimestele. Nii mõnigi kord tuleb erialast telefonikonsultatsiooni anda mõnele klassikaaslasele või lapsepõlvetuttavale.

Kaunist kevadet soovides lugupidamisega
Anne Trumm /Villem/, vilistlane 1974. a.