Püüame Puurmani eluga, kust endine hiilgus kaduma kipub, ikka pisut end kursis hoida. Üheks väärtuslikuks infoallikaks on sealjuures ka Puurmani Uudised.

Puurmanisse sattudes on minu jaoks alati esimene käik parki ja jõe äärde, veendumaks, kas koolimaja on alles, mis on pargis muutunud, milline on jõe seisukord ja kas mõni tuttav nägu veel kala püüab. Järgmisena jõuan kuulutuste tulba juurde, kust saab teada, mis elus toimub.

Kui jääb aega üle, jõuan kindlasti jõe äärde lanti viskama ja õngitsema ning sügiseti seenemetsa või marjarappa. Paikse asumise ajast meenuvad kindlasti kooliaastad keskkoolis ja toredad õpetajad. Nende seast eriti matemaatikaõpetaja Maie Mängel, kes oma pühendumusega pani aluse paljude huviliste edasistele reaalala õpingutele ja ka viimane klassijuhataja Etna Nadel. Meenuvad ka lugematud koerustükid, millest ei tahaks pikemalt rääkida.

2. Millega praegu tegeled? Räägi oma perest.

Suurema osa oma aktiivsest tööelust olin Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi ja sellest väljakasvanud fi rmade leival. Tegevusalaks on olnud arvutid, programmeerimine, infotehnoloogia ja andmetöötlus. Nüüd pensionärina jätkan tööd Bigpank ASi infotehnoloogia ja andmetöötluse projektijuhina. Abikaasa Helju on edendanud toiduainetetööstust AS Leiburis ja viimati Viciunai grupis - tegevusalaks hankimine ja ostud.

Meil on kaks poega ja viis pisikest järgmisest põlvkonnast.

Mõlemal pojal on oma pisifi rmad. Ardi tegeleb elektrisüsteemide projekteerimise ja ehitamisega ja Ergo masintikkimisega ning kõrvalharrastusena ka arvutivõrkude ja turvasüsteemidega. Järgmisest põlvkonnast kaks plikat on koolilapsed, üks poisipõnn alustab oma kooliteed sellel sügisel ja kaks ootavad veel oma aega mõned aastad.

3. Kuidas võib olla Sinu tööst kasu oma koduvalla inimestele?

Minu tööst otsest kasu on raske leida. Kaudselt olen oma panuse andnud arvutustehnika arengusse, milleta tänapäeva noored enam elada ei oska. Osakest Helju tegevuse tulemustest võib kohata ka Puurmani kaupluses, Vici kaubamärgiga kala ja muud tooted.