Aivar Nigol (vasakul). Foto: Delfi lugeja foto
Aastatel 1990- 1993 oli Otepää Eesti jaoks kui riik riigis- innovaatiline mõtlemine ja julged otsused kaunistasid seda piirkonda. Eesti üldsus kadestas Otepääd, aukartustäratavalt vaatas Otepää poole ka välismaailm. Meil oli julgust, indu ja edasiliikumissoovi ning mis põhiline, meil oli toetajaid nii Eestis kui ka välismaal.

Aivar Nigol: Üleminekuperioodi muutused olid suured kogu Eestis. Otepää areng on toimunud järjepidevalt. Tänaseks on Otepää maailmas tuntud rahvusvaheline spordikeskus. Otepää vald on  mitu aastat olnud  kohalike omavalitsuste võimekuse tabelis oma kategooria parim. Selle edukuse taga on meie teotahtelised inimesed. Ka praegu on Otepääl nii innukust, jõudu kui ka edasiliikumissoovi, muidu poleks meil edetabelitesse asja.

Kuhu oleme jõudnud täna?  20 aastaga oleme saavutanud mittemidagi. Peaaegu mittemidagi. Oleme rajanud liikumisradu ja Tehvandi spordikeskust, aga kogukonda ühte liita pole õnnestunud. Otepäält läbisõites jäävad uusehitistena silma vaid Otepää Külastuskeskus ja nn helikopteriväljak e Tartu Kiirabijaam.  Mida on panustatud ettevõtlusse?

Aivar Nigol: Otepää areng sõltub meist endist. Negatiivsus, pahatahtlikkus, teiste tegemiste halvustamine, kaigaste kodaratesse loopimine ei aita edasi. Võiksime rohkem näha positiivsust enda ümber ning tunnustada tegijaid.  Kohaliku omavalitsuse  ülesanne on tagada hea elukeskkond, avalikud teenused, arendada taristut ning luua soodsad tingimused ettevõtluseks, niipalju, kui see on võimalik. Töökohti loovad ettevõtjad ise.

Kadunud on Pühajärve Beach Party, Pühajärve Kuldkala ja MK etapp- üritused, mis Otepää pildile tõid. Rahvusvaheline suhtlus on välja suretatud ja ametnike suurim huvi on vaid igakuiselt pangakontolt palgalaekumist näha. Volikogu enamus vaid haigutab selle peale, sest neil on koalitsioonileping (http://www.otepaa.ee/failid/volikogu/koallep2010.pdf). Kahjuks ei saa enamus koalitsioonlepingupartneritest aru, et lepingus sätestatud tegevused peaks ka ellu viima. Aega selleks oli 3 aastat!

Aivar Nigol: Olen ise olnud nimetatud ürituste sünni juures. Paraku on nii, et kõik üritused muutuvad ajas, mõned tulevad juurde ning mõned kahjuks kaovad. Otepää piirkonda on juurde tulnud mitmeid rahvusvahelisi suurüritusi - näiteks auto24 Rally Estonia, Euroopa Saunamaraton, Pühajärve Jaanituli, mitmesugused rahvusvahelised laskesuusavõistlused, kelgukoerte võistlus Jälg 2013, suveteater, triatlonivõistlused jm. Ärgem unustagem ka traditsioonilisi Tartu Maratoni spordiüritusi, mis pole ju kuhugi kadunud. Suusatamise MK-etapi nimel, mis ei ole ainult Otepää, vaid üleriigiline küsimus, tegutseb Eesti Suusaliit. Teadaolevalt on rahvusvahelise suusaliidu kalenderplaanis 2014/15 hooajale kavandatud Otepää MK osavõistlused nii suusatamises kui kahevõistluses.

Vaatame siis, mis on Reformierakonna kui valitseva koalitsiooni  eestvõttel ellu viidud lähema 3 aasta e koalitsioonileppe perioodi jooksul. Kahjuks leiame vaid ühe (!) arvestatava tegevuse- lapsesünnitoetuse suurendamine 9000-e kroonini (ligi 600 €). Teised tegevused on vaid trükimust paberil.

Aivar Nigol: Lisaks sünnitoetusele on rida teisi sotsiaaltoetusi, millega oleme esirinnas.  Näiteks, kui riik kaotas matusetoetuse, siis meie säilitasime selle. Matusetoetuse suurus on 128 eurot. Meil on ka esmakordselt kooli mineva lapse toetus 100 eurot, mitmesugused koolilõpetajate toetused, ühekordne toetus, küttepuude toetus, jne. Leian, et meil on küllatki hästi välja arendatud sotsiaaltoetuste süsteem, paljudes omavalitsustes ei ole nii palju toetusi. Lisaks sellele on meie spordi- ja kultuuriühingutel võimalik taotleda tegevustoetust, ürituse läbiviimiseks toetust ning saada andekate noorte toetamiseks abi.  Selle perioodi jooksul on tähelepanu pööratud meie eakatele - renoveeritud on hooldekodu, Otepää tervisekeskuse hoone on samuti läbinud uuenduskuuri, lisandunud on lift, mis parandab pakutavat tervishoiuteenust. Noortele on valminud skatepark ning kohe avatakse uus noortekeskus. Otepää oli ka esimene omavalitsus, kus ühisveevärgi arendamine on lõpule jõudnud. Oleme oma lastele ja noortele kõik võimalused tegeleda õppe- ja huviharidusega loonud, ning see on ka vilja kandnud - meie koolinoored ja muusikakooli õppurid on saavutanud väga häid tulemusi nii rahvusvahelistel, kui ka üleriiklikel konkurssidel ja olümpiaadidel.

Vaatame, mida arvestatavat on Otepää kogukonna jaoks tehtud viimase 10 aasta jooksul. 

Aivar Nigol: Selguse mõttes toon välja, et alates 2005.a ei ole ma enam vallavanem. Volikogu esimees olen olnud viimased aastad.

Aivar Nigoli eestvõttel ja tellimusel on algatatud järgmised Otepää valla projektid, mille realiseerimine tänaseni pole teostunud! Raisatud on maksumaksja raha alljärgnevas mahus (summad ümardatud, suurusjärk õige):

  • ~ 30 000 € Lipumuuseumi projekt

 

Aivar Nigol: 1996.a rajasime EELK Otepää Maarja Koguduse pastoraadihoonesse Liputoa. Hiljem lisandus sellele Jakob Hurdale pühendatud tuba. Olen alati pidanud Eesti Lipu lugu enese jaoks tähtsaks ning püüdnud tegutseda selle nimel, et Otepää saaks Eesti Lipu Keskuse. Keskuse väljaarendamiseks vajalik tehniline projekt on valminud ning hetkel jätkuvad partneritega läbirääkimised. Mitmed olulised riiklikud institutsioonid on keskuse väljaarendamise võimalikkusesse positiivselt suhtunud ning avaldanud oma toetust. Esimeste raskuste ilmnemisel ei saa püssi põõsasse visata vaid tuleb järjekindlalt oma eesmärgi poole liikuda. Usun, et Eesti Lipu lugu on tähtis kõigile otepäälastele ning oleme valmis keskuse projekti nimel ühiselt pingutama.

 

  • 70000 € Linnamäeoru muinasküla teemapargi projekt ja planeering

Aivar Nigol: Teemapargi tehniline projekt telliti 2009.a, mida peaks mäletama ka tollel ajal vallavolikogu esimehe toolil istunud Jaanus Raidal. Tellitud tehnilise projekti  alusel esitas tookordne valla juhtkond EASile rahastustaotluse. EAS esitatud rahastustaotlust ei rahuldanud.

  • 100000 € Neitsijärve puhastusprojekt

 

Aivar Nigol: 1999.a rahastati PHARE CBC programmi toel Otepää Linnavalitsuse  projekti, mille üks osa puudutas Neitsijärve. Uuringud näitasid, et järve noorendamine on väga komplitseeritud ja kulukas ettevõtmine. Lõppjäreldusena leiti, et järve noorendamine ei ole mõistlik.


  • 35 000 € Otepää Kultuuurikeskuse projekt
  • 30000 € Otepää Raaamatukogu projekt (Raekoja esimesel korrusel)

Aivar Nigol: Mõlema projekti puhul aitasin 2009.a kaasa, et riigieelarvest projekteerimise finantseerimiseks abi saada. Eesmärgiks on olnud Kultuurikeskuse ja Raamatukogu rekonstrueerimine Euroopa Liidu abiprogrammide toel. Käesoleva rahastusperioodi taotlused esitati peamiselt 2009-2010.aastatel. Otepää projektid sellesse vooru ei mahtunud. Kahjuks  on viimased aastad selles valdkonnas olnud varasemate projektide rakendamine. Projektide elluviimisel saame  rääkida uuest rahastusperioodist alates 2014.a.

  • 30 000 € Pühajärve rannahoone ja ranna renoveerimise projektist vee-liumäe ehitus, mis oli kasutuskõlblik vaid 5 minutit, ja on tänaseks prügimäel

Aivar Nigol: Vallavanemana panustasin palju energiat valla üldisesse arengusse ning arendusprojektide ettevalmistamisse. Tookordne vallavalitsus oli projektitaotluste esitamisel edukas. Näiteks esitasime 2005.a PHARE CBC programmile Pühajärve pargi ja rannaala arendamise projektitaotluse. Antud projekti rahastamisotsus tehti 2005. aastal, projekt rakendati 2006.a. Vahepeal toimusid kohalike volikogude valimised ning vallavanemaks sai Jaanus Raidal. Liumäe tellimise ja paigaldamise üksikasju peaks küsima toonaste tellijate käest.


  • ~ 30000 € Pühajärve lasteaia tuulekoridori ehitus (põhjendamatult kallis ehitis)

Aivar Nigol: Lasteaia trepikoda ehitati  tervisekaitse ameti ettekirjutuse alusel. Tööd tellis Otepää Vallavalitsus, tööde teostamiseks korraldati riigihange


  • 150000 € Otepää linnas uue lasteaia projekteerimine ja planeerimine. Selgituseks: planeerimisfaasis on Otepää vallavalitsus soetanud elamukrundi koos elamuga 55000 € eest Otepää Õpilaskodu taga, krunt kuulus vallavolikogu liikme Luule Saare ämmale, sealjuures ei peetud läbirääkimisi ning elu tänaseks vallale kuuluval kinnistul käib edasi... nagu polekski ostu-müügitehingut toimunudki (!). Ehitusprojekt maksaks 4 miljonit eurot, aga selleks finantsvõimekust vallal pole. Võrdluseks: Otepää valla aastaeelarve on suurusühikus 3-4 miljonit eurot.

Aivar Nigol: Otepää lasteaia ehitamise finantseerimiseks on planeeritud kasutada  EL struktuurifondide rahastamisperioodi 2014-2020 abiraha.  Kavandatava lasteaia territooriumi suurendamiseks, nii nagu detailplaneering seda ette nägi, tuli Otepää vallal osta ehitusalasse jääv Koolitare 6a kinnistu. Kinnistu turuväärtus selgus AS Arco Vara poolt koostatud eksperthinnangu põhjal. Hetkel on Otepää vallavalitsus kinnistu omanikuga sõlmitud kokkulepe, et kuni reaalsete ehitustööde alguseni on omanikul luba kinnistul elada.


  • 700000 € Otepää linna keskväljaku (sh turuhoone, külastuskeskus ja keskväljak koos promenaadiga) europrojekti ehitus koos lisarahastusega, sest oli jäetud arvestamata ehitushinna tõusu koefitsent. See tähendas, et esialgne projektimaksumus muutus 7,5 miljonilt 15-ks miljoniks ja 20%-line omafinantseerimine muutus 80%-liseks.

Aivar Nigol: 2005.a, kui olin vallavanem, esitasime  EAS-i turismimeetmesse Otepää keskväljaku ja külastuskeskuse väljaarendamise projektitaotluse. Antud projekti rahastamisotsus tehti 2005. aastal ja projekt rakendati 2006.a. Vahepeal toimusid kohalike volikogude valimised ning vallavanemaks sai Jaanus Raidal. Projekti rakendamise kohta oskavad selgitusi anda tookordsed vallajuhid.

Kokku on 10 aasta jooksul Nigoli poolt algatatud 9 projekti, mis on läinud maksumaksjatele maksma hinnanguliselt ligi 1.175.000 €. See tähendab, et on tellitud projekte, mis on olnud ebaotstarbekad ja mis on jäänud teostamata, sealjuures on Nigol koorinud paljudest projektidest koore ehk saanud tasu nende käivitamise ja juhtimise eest. Muidugi elluviimise kohustusega!

Aivar Nigol: Arusaamatu ja meelevaldne väide, mille sisu on pahatahtlik ja laimav ning ei tugine tegelikkusele. 

Lisaks algatati ligi 10 aastat tagasi piirkonna üldplaneeringu protsess, millele on kulutatud minu hinnangul üle 100 000 €. Kehtestatav üldplaneering aga ignoreerib ja diskrimineerib piirkonna kodanike ja ettevõtjate huve, kuna koalitsioonipoliitikud allutasid end Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaameti diktaadile.

Aivar Nigol: Üldplaneeringu  koostamine ongi pikaajaline protsess, millesse kaasatakse erinevad huvigrupid. Viimased aastad on selles osas tehtud tõsist tööd ning planeeringu kehtestamine on lähiaja küsimus.

Täna on maksumaksjal õigus küsida, et kes vastutab? Ja otsustada, kas kirjutame nekroloogi Otepääle või valime meeskonna, kellega taandareng pöörata taas majanduslikuks õitsenguks. Meil on aega veel, sest uus algus on ees!

Jaanus Raidal                                                     
Otepää vallavolikogu liige

Aivar Nigol: Volikokku peaks valima inimesed, kes panustavad valla arengusse ka tegelikkuses. Leian, et  valel,  populismil ja eneseupitamisel ei peaks siinjuures kohta olema.