1959. aasta juunis osa raudteest suleti, kaubaliiklus jätkus Liiva ja Nõmme-Väikse vahelisel u 4 kilomeetrisel lõigul 1971. aastani. Seoses kitsarööpmeliste raudteede üldise likvideerimisega Eestis demonteeriti ka nimetatud tee. Liiva jaama läbinud Tallinn-Pärnu raudtee ehitati ümber laiarööpmeliseks (1524 mm).

Ning nüüd jõuame tänasesse päeva. Endisel raudteetrassil kulgeb kuni kunagise Nõmme-Väike jaamani kergliiklustee, aga edasi - kuni Vääna jaamahooneni, saab sõita ka autoga. Tee läbib praegust Nõmme linnaosa, Saue ja Harku valda. Kummaline küll, aga liinil asunud Harku peatus (pildil), mille paekivist hoone on säilinud, asub just Saue valla territooriumil. Samas on see jaamahoone ainus säilinutest, mis pole seni arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud. Harku jaamast hargnesid 1920-30. aastatel haruteed laskemoonaladudeni ning alaealiste kolooniani. Sellest pole säilinud enam midagi, teetammi kõrval laiutab paekivikarjäär.

Teine peatus liinil, mis seotud Saue vallaga, on Vatsla. Vatsla puust jaamahoonest ja muudest ehitustest ei ole enam midagi säilinud. Küll on aga alles jaama lähedal olnud 12 tollise maarinde kahuri alus, kuhu omal ajal suundus ka harutee.

Kõike seda võib lugeda värskelt ilmunud raamatust „Nõmme kindlusraudtee". Tükike ajalugu - sealhulgas Saue valla ajalugu, on toodud lugejateni.